Juhatuse liige, kas sa tõesti tahad seda vastutust kanda?

Osanikud/aktsionärid peaks võtma tarvidusele abinõud netovara seadusega vastavusse viimiseks. Selleks on võimalik ümber kujundada omanike antud laenud või nõuded, teha täiendav sissemakse kapitali või vähendada kapitali, ühineda, jaguneda, likvideerida, algatada pankrotimenetlus jne. Kui osanikud/aktsionärid ei otsusta abinõude tarvidusele võtmist ning ühing läheb pankrotti, võib neidki ees oodata isiklik vastutus, kuid esmajoones vastutavad siiski juhatuse liikmed.

Püsiv maksejõuetus

Makseraskuste ilmnemisel või nende tõenäosuse korral peab juhatus koheselt välja töötama kriisi(-saneerimis)kava. Juhul kui juhatuse liikmele on selge, et ühingu majanduslik olukord halveneb, peaks ta sellest koheselt informeerima ka nõukogu ning kokku kutsuma osanike/aktsionäride ja nõukogu koosolekud. Küll aga ei pruugi makseraskused olla alati alalise iseloomuga ning ajutisi makseraskusi esineb paljudel ühingutel ning eriti nendel, kelle äri on hooajalise iseloomuga. Kui aga makseraskused on püsivad, siis läheb asi hoopis karmiks.

Kui äriühing on maksejõuetu (püsiv likviidsuskriis, vara ei kata kohustusi jne.) ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule pankrotiavalduse. Juhatuse liikmetel on igaühel üksikuna (isegi kui esindusõigus on piiratud) õigus ja kohustus avaldus kohtule esitada. Tihti kipuvad juhatuse liikmed avalduse esitamisega viivitama ning kui juhatuse liige ei ole ka teinud juhtimisvigu, siis nüüd astutakse üle piirist, kus enam oma süütusest rääkida ei saa.

Pankrotiavaldus tuleb püsiva maksejõuetuse korral esitada olenemata sellest, kas eelnevalt on osanike/aktsionäride koosolek kokkukutsutud või mitte. Praktikas nii see aga tihti ei käi ning juhatus ootab ära omanike seisukohad, mis on teatud tingimusi arvestades lubatav. Kui omanikud on valmis paigutama ühingusse lisainvesteeringu, mille tagajärjel võlausaldajate huvid pole enam ohus, siis ei ole ju mõistlik ka pankrotiavaldust esitada. Küll aga peaks selline omanike seisukoha äraootamine toimuma vaid väga lühikese perioodi jooksul ning juhatus ei tohiks teha antud ajal mingeid erakorralisi toiminguid. Juhatuse liikmed aga eksivad tihti selle vastu lootes, et kui omanike tasandile on asi viidud, siis nende vastutus on välistatud. Tegelikkuses nii see aga ei ole ning juhatuse vastutus säilib, kuna juhatus peaks maksejõuetuse korral arvestama lisaks omanike huvidele ka võlausaldajate, riigi, töötajate jms huvidega.

Pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumise korral on võlausaldajal õigus nõuda juhatuse liikmelt kahju hüvitamist, kui võlausaldaja nõue oleks saanud rahuldatud või osaliselt rahuldatud, kui pankrotiavaldus oleks esitatud õigeaegselt. Kriminaalkorras karistatakse pankrotiavalduse esitamata jätmise eest rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

Juhul kui juhatuse liikmed ise ei ole pankrotiavaldust esitanud ja selle esitab võlausaldaja, siis reeglina nõuab kohus pankrotimenetluse kulude katteks võlausaldajalt deposiidi tasumist (tavaliselt u. 20.000 krooni). Siinkohal tuleks aga juhatuse liikmetel arvestada sellega, et isikul, kes maksis deposiidi, on õigus nõuda selle hüvitamist juhatuse liikmetelt, kui nad oleksid pidanud ise avalduse esitama aga seda ei teinud.

Pärast maksejõuetuse ilmnemist (ka juhul kui pankrotiavaldust ei ole esitatud) ei või juhatuse liikmed teha ühingu eest muid makseid, kui neid, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Sellisteks makseteks saab lugeda tavapärased maksed nagu rendimakset, töötasud jne. Juhul kui juhatuse liikmed teevad makseid, mille tegemine ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega, siis on nad kohustatud sellised maksed ühingule solidaarselt hüvitama. Seega, kui juhatuse liige tasub näiteks summa, mis on pikaajaliselt võlas või tasub mõne summa ennetähtaegselt või eelistab ebamõistlikult ühingule ebasoodsamat makset soodsamale, siis võib juhatuse liige olla siin isiklikult antud summa eest vastutav. Tihti kipuvad juhatuse liikmed veel enne pankrotiavalduse esitamist maksma ära mingeid nõudeid näiteks töötajatele, headele sõpradele, omanikele, iseendale või siis müüma vara. Seda aga ei tohiks teha, kuna ühe võlausaldaja eelistamine teise ees võib samuti viia juhatuse liikme isikliku vastutuseni.