Kas eestlased oskavad unistada?

Lihtsam on ka kritiseerida, sest see ei nõua vastutust oma mõtete eest. Millelegi vastu olla on justkui turvalisem kui pooldada midagi uut ja innovatiivset.

1. mai mõttetalgud on turunduslikus mõttes huvitav väljakutse. Reklaamid kutsuvad kõigepealt unistama, milline võiks olla meie tulevik ja siis leidma teid, kuidas neid saavutada. Seega pole mõttetalgutele tulek mitte pelgalt otsus mõtlema tulla, vaid sisemise hoiaku muutus. Sellega tunnetab inimene, on tal võimalust reaalselt midagi ära teha, selleks, et muuta oma elu paremaks või leiabki ta lohutust vaid maa ja ilma kirumisest. Ja see on sisemiselt suur muutus.

Kas Minu Eesti kampaania suudab hoiakuid muuta ja hirme unistamise ja koos tegemise ees vähendada, näitab mai algus. Selge on aga juba see, et Minu Eesti kampaania on taas üks suurimaid meediakampaaniaid, mis Eestimaal toimunud. Hinnanguliselt oleks selline kampaania hind 6-7 miljonit krooni. Kõik meediakanalid on edastamise kulud enda kanda võtnud ja läbi selle on Minu Eestist juba saanud suurim koostööprojekt Eestis. Toimkonnale on endast teada andnud mitmed firmad, kes on valmis talgulistele mõttetalgude-järgselt appi minema ideid teostama. Sadakond eksperti on valmis panustama oma nõuga selleks, et parimad ideed saaksid koostöös teostatud. On hulk inimesi, kes mõttest aktiivselt kinni haaranud ja tervitavad eesootavaid värskendavaid muutusi.