Mida uut on homme jõustuvas ehitusseaduses?

Viimastel aastatel on ehitatud maju, mille ehitamiseks ei ole hoonete omanikud pidanud vajalikuks kohalikult omavalitsuselt ehitusluba taotleda. Kuidagi on need hooned aga ikka kasutusloa saanud või on neid edasi kasutatud ilma Ehitusseadusest tulenevaid nõudeid täitmata. Omanikud on saanud kohalikult omavalitsuselt sunniraha täitmise nõude ja jätkanud hoone kasutamist. Õnnetumate omanike ehitised lammutati ebaseaduslikus ulatuses kohaliku omavalitsuse poolt. Siiski oli omanikel lihtne ehitada ehitisi, mis ei vastanud seaduse nõuetele, sest praktikas oli tagajärjeks tihti üksnes sümboolne sunniraha ning enamasti tagantjärgi heakskiitev detailplaneering ja ehitusluba.

Ehitusbuumi ajal tundus ebaõiglane, et olukorras, kus naaberkinnistu omanik sai enda maale ehitada ilma vajalike planeeringute ja ehituslubadeta, tuli raisata hulk raha ehitamaks seadustele, projektidele ja detailplaneeringule vastav hoone. Kui linnades jätkus administratiivset tahet ja alust poliitilisteks kemplemiseks, mis tagasid teatud juhul ebaseaduslikult ehitatud hoonete lammutamise, siis väiksemate kohalike omavalitsuste puhul see sageli nii ei olnud. Selle aasta 1. maist kehtima hakkav Ehitusseaduse muudatus peaks looma teatud selguse praeguse ehitusseaduse tühimike ja ebakõlade kontekstis. Mida siis käesolev Ehitusseaduse muudatus endaga kaasa toob? Muudatusi on tehtud kogu seaduse ulatuses ja järgnevalt toome välja lugejate jaoks mõned olulisemad.

Ehitamine

Kahju jagunemine

Kui kohalik omavalitsus ehitusloa peatab, tunnistab selle kehtetuks või ei väljasta kasutusluba, tekib sellest peaaegu alati kahju. Kahju peaks kandma isik, kes kahju tekkimisega kõige tihedamalt seotud oli. Vastutavateks isikuteks võivad olla omanik, ehitaja, omanikujärelevalve, projekteerija ja kohalik omavalitsus. Uue ehitusseadusega täiendati näiteks omaniku kohustust teavitada Tehnilise Järelevalve Ametit igasuguste avariide toimumisest ehitisel. Ehitaja kohustuseks on teavitada Tehnilise Järelevalve Ametit esimesel võimaluse avariist või õnnetusjuhtumist, mis tulenes ehitise või ehitamise nõuetele mittevastavatusest, ja tegema Tehnilise Järelevalve Ametiga koostööd põhjuste väljaselgitamiseks. Projekteerimisettevõtja kohustuseks on kinnitada, et projekteeritud ehitis vastab energiatõhususe miinimumnõuetele. Omanikujärelevalvet teostava isiku kohustustele on lisatud kohustus kontrollida ehitustööde kvaliteeti, täitmise tähtaegu, ehitise vastavust ehitusprojektile, õigusaktidele ja kokkulepetele ning teavitama antud asjaoludest kinnisasja omanikku. Kohalikul omavalitsusel on kohustus kontrollida, kas ehitusprojekt vastab normidele ja planeeringutele ning ei riku liigselt puudutatud isikute õigusi.

Haldussund ja järelevalve

Ehitusettevõtete ja teiste juriidiliste isikute ettekirjutuse täitmise motiveerimiseks on suurendatud sunniraha praeguselt 10 000 kroonilt 100 000 kroonile, mida saavad rakendada nii ehitusjärelevalvet teostav ametiisik kohalikust omavalitsustest kui ka Tehnilise Järelevalve Amet. Sunniraha on korduvalt sissenõutav ja on suunatud ettekirjutuse täitmisele.

Eraldi on uues seaduses välja toodud rahatrahvi maksmise kohustus Tööde dokumenteerimise kohustuse rikkumisel ja andmete säilitamise kohustuse rikkumisel. Mõlemal juhul on seaduse koostaja ja vastuvõtja leidnud, et 18 000 kroonisest rahatrahvist füüsilisele isikule ja 50 000 kroonisest rahatrahvist juriidilisele isikule piisab, et mõjutada kohustatud isikuid ehitise kohta dokumente (projektid, töö vastuvõtmise aktid jne) koostama ja neid hoidma.

Kokkuvõtteks

Lisaks eelpool nimetatud uuendustele muutuvad ehitusseaduses ka energiamärgise, hoone, väikeehitise, kirjaliku nõusoleku, ehitusprojekti, ehitusjärelevalve, ehitise lammutamise, vastutava spetsialisti, ehitusettevõtja ja projekteerimisettevõtja kohustuste regulatsioonid. Soovitame kõigil lugeda 1. mail 2009. aastal jõustuvat ehitusseadust (https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13169165) ja eelnõu seletuskirja (http://www.riigikogu.ee/?page=pub_file&op=emsplain&content_type=application/msword&file_id=447996&file_name="ehitusseaduse%20muutmine%20seletuskiri%20lisadega%20(390).doc&file_size=212480). Kindlasti tasub pilk peal hoida planeerimisseaduse muudatustel (http://www.riigikogu.ee/?page=pub_file&op=emsplain&content_type=application/msword&file_id=509881&file_name="Planeerimisseaduse%20seletuskiri%20(411).doc&file_size=198656), mis peaks plaanipärase menetluse korral jõustuma suvel.

Kindel on see, ehitus- ja planeerimisseaduste muudatustega vähendatakse oluliselt ebakvaliteetsete ja ebaseaduslike ehitiste ehitamist, kuid sama kindel on ka see, et nende pinnalt võib tekkida juurde vaidlusi.