Riigikogu valimised tasuliseks

Riigikogu tegevus leiab palju kriitikat. Tõusetunud on arutelu riigikogu sobivuse ja piisavuse üle riigi jätkusuutlikuks juhtimiseks ja arendamiseks. Välja on pakutud kahekojalise parlamendi idee. Need on tõsise mure märgid. 

Riigikogu koosseis saab alguse selle valimisest. Kui suurendada riigikogu valimiste tõsiseltvõetavust ja valijate pühendumist, võiks suureneda ka riigikogu liikmete tõsiseltvõetavus ja pühendumus.

Sinu hääl maksab. Valimistasu kehtestamisel pole see enam poliitikute sisutühi valimisloosung, vaid see on tõepoolest nii. Valija hääl ei ole enam miski, mille riik on valijale tasuta andnud, et valija selle poliitikule edasi annaks.

Valimistasu maksev valija vajab veenvat põhjust minna valima. Üles seatud kandidaadid peavad selle andma. Valimisprogrammid ja -lubadused peavad muutuma sisukamaks, usutavamaks, kaasavamaks. Vastasel korral järgneb vältimatult karm, aga õiglane tagajärg – olematu valimisaktiivsus.

Tasuta valimistel võib vahelduse või meelelahutuse mõttes osaleda ka ükskõikne valija, kellele ei lähe korda enda valik ega kogu riigi valimistulemus. Aga kas see oleks samamoodi valimistasu kehtimisel? Pigem eelistab sellise mõttelaadiga inimene kasutada seda raha millegi hingelähedasema jaoks.

Valimisaktiivsus tõenäoliselt mõnevõrra väheneb, aga tuleb ilmselt kvaliteetsem. Valimas käivad need, kes tõesti tahavad. Välistatud pole ka võimalus, et uudne valimiskorraldus toob valimiskastide juurde kodanikke, kellel usk valimistesse seni puudus.

Valimistasu häälteostmist ei soodusta, pigem peaks seda vähendama. Kui tasuta valimistel piisab rikutud mõtlemisega poliitikul hääle ostmiseks ainult valijale sobivast meeleheast, siis tasuliste valimiste puhul peab ta valija eest ka valimistasu ära maksma.

Riigikogu valimised ei muutu rikaste privileegiks. Aga 10eurose valimistasu on suuteline tasuma iga valija, kes peab valimisi enda jaoks vähegi oluliseks. Selline valimistasu ei piira ühegi kodaniku võimalust valimistel osaleda.

Valimistasu eesmärk ei ole riigikassasse raha koguda, samuti pole eesmärk piirata valimistel osalemist ühelgi isikul, kes seda soovib. Riigikogu valimiste aastal eelarvesse laekuv umbes viis miljonit eurot on loodetavasti üks väiksemaid kasusid, mis valimistasu kehtestamisest võiks tuleneda. Valimistasu eesmärk teha häältekogumine raskemaks – sundida poliitikuid ja üles seatud kandidaate andma kodanikele veenvat põhjust valimistel osalemiseks. Samuti on eesmärk vältida juhuslikku ja mõtestamata sattumist valimistele.

Väike valimistasu ei tohiks riivata kodanike õiglustunnet. Ka ID-kaardi, passi, valimistel kandideerimise, kohtusse pöördumise ja paljude muude oluliste asjade eest küsib riik raha. Eraldi küsimus on see, kui mõni Eestis kohalduv õigusakt peaks keelama valimistasu kehtestamise riigikogu valimistel. Sellisel juhul tuleb riigiõiguse spetsialistidel uurida, kas ja kuidas sellest üle või ümber saab.