Paksud parteid vajavad võistlejat
Postimehes avaldatud vastne Emori uuring teatab, et kui valimised oleksid praegu, siis saaks riigikokku sisse nii EKRE kui ka Vabaerakond. Viimase toetusprotsent on lausa kaheksa, mis sisetunde pealt tundub küll küsitav, aga hea küll.
Kui küsitlus on adekvaatne, siis minul on selle tulemuse üle igatahes küll hea meel. Konkurents riigi raha peal ülearu priskeks ja ülbeks läinud parlamendierakondadele on teretulnud. See on see, mida ongi praegu kõige rohkem vaja.
Eestis pole just palju ettevõtteid, mis võiksid oma üritusi pidada Saku Suurhallis või mõnes teises võrreldavas paigas. Eesti parlamendiparteidele on see täiesti jõukohane, nagu hiljutised suurkogud näitasid. Et raha on laialt käes ja selgelt ülearu, seda näitavad ka priiskavad kampaaniad.
Millal õigupoolest muutusid suurparteid nii tugevaks, et said demokraatia arengu pidurdajaks, nagu on juhtunud? Konkreetset aastaarvu ilmselt vastuseks ette tuua ei saa. Ühel hetkel oleks aga selgelt pidanud lõpetama parteide rahastamise riigieelarvest.
Maksumaksja raha kasutamise võimalus annab riigieelarvest raha saavatele erakondadele konkurentsieelise, mis tsementeerib kord poliitikasse pääsenute võimu ja teeb uute tulijate lisandumise keeruliseks.
Nii Vabaerakonnas kui ka EKREs on “vanu” muidugi palju, aga uusi on ikka ka. Võtku või protestihääled. Tegus opositsioon on oluline demokraatlik väärtus.