Kasin investor himustab jõukust

Investeerimine ja jõukuse kasvatamine läheb moodi. Kohati tundub, nagu oleks Jordan Belfort, keda kehastab filmis “Wolf of Wall Street” Leonardo DiCaprio, keeranud Eesti investeerimismaastiku pea peale.

On tekkinud hulgaliselt uusi finantsteemalisi koolitusi, klubisid ja raamatuid. On näha, et eestlane januneb jõukuse ja finantshariduse järele. Eesti on edukalt sulandunud lääne kultuuri, kust oleme kaasa saanud ka tarbimiskultuuri. Järjest enam tahame kasvatada ka oma jõukust.

Keskmine eestlane on küll hea palgatööline ja säästja, aga kasin investor. Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskus uuris mullu Eesti elanike teadmisi finantskirjaoskustest ning hoiakuid ja käitumisi oma majandusliku olukorra kindlustamisel. Tuli välja, et Eesti inimesed elavad pigem palgast palgani ja ootavad tulevikus riigilt ebarealistlikult suurt pensioni.

Samast uuringust selgub ka, et Eesti inimesed oma rahaasju pikalt ette ei planeeri. Enamasti on selleks perioodiks vaid üks kuu. Samas säästa me suudame ­– mullu suutis 51% leibkondadest midagigi kõrvale panna. Veel 2010. aastal oli vastav protsent 44. Üllatab aga, et säästjatest lausa 33% arvas, et kõige tulusam on raha paigutada panka. On palju tulusamaid viise, kuidas oma raha paigutada, aga suur osa ei ole sellest teadlik.

Ilmselt peitub vastus meie vabariigi nooruses. Taasiseseisvunud Eesti saab 24-aastaseks, mis tähendab, et need inimesed, kes hoiavad ühiskonda oma tööga üleval, on kapitalistlikus mõttes äsja iseseisvuse saavutanud. Seega pole meil USA-sarnast investeerimiskultuuri välja kujunenud. Psühholoogiliselt omandab inimene 25. eluaastaks kindla uskumuste süsteemi. Edaspidi on nende uskumuste teadlik muutmine keerulisem, kuid mitte võimatu. Praegu oleme loomas esimest põlvkonda, mis resoneerub täielikult kapitalistliku korraga. Mida see tegelikult tähendab?

Paljud noored, kes on ülesse kasvanud brändide, logode ja reklaamide keskel, janunevad egopõhise rikkuse ja uhkuse järgi. Näilisel rikkusel ja jõukusel on tegelikult suur vahe. Nende kahe peamine erinevus on vabadus. Tihti teenivad võlaorjust need, kes uhkeldavad kallite asjadega. Oma piire nihutavad inimesed, kes elavad tihti ka alla oma võimete. Nemad kogevad tavaliselt finantsilist vabadust. Võib öelda, et jõukuse sümboliks ongi vabadus. Jõukad inimesed on need, kes suudavad erinevaid tööriistu – näiteks investeerimine või äri – edukalt ära kasutada ja loovad omale finantsilise vabaduse.

Oma Investeerimislubi tegevuses kohtan tihti erinevate elualade inimesi, kes unistavad ühel päeval olla majanduslikult vabad. Erinevate ettevõtjatega laua taga istudes selgub tihti, et noored ei ole töökohtadele lojaalsed. Nad otsivad midagi muud kui 8-tunnist tööpäeva. Näen, kuidas meie vanemad on samuti sellest väsinud, eriti maksude maksmisest. Elukogenum eestlane on küll hea ja lojaalne palgatööline, aga oravarattas jooksmine on ka tema ära kurnanud.

Mina seadsin juba noorelt eesmärgi majanduslikult vabaks saada. Teekonnal olen kohanud erinevaid inimesi ja õpetajaid. Kõige rohkem on kõlama jäänud mõte, et pole olemas kiirelt rikkaks saamise võlujooki. Edu alus on suhted ja kogukond ühtmoodi mõtlevatest inimestest. Kogukond inimestest, kellel on sarnased unistused.

Öeldakse, et sinu sissetulek on viie parima sõbra keskmine sissetulek. Kust leida aga inimesed, kelle kõrval areneda ja kellel on samad eesmärgid? Kõige parem lahendus on klubi, mis ühendab sarnaselt mõtlevaid inimesi. Meie Investeerimisklubi ei ole koht, kus lubatakse suuri tootlusi või kiirelt rikkaks saamist. Oleme kogukond, kes tahab luua paremat elu nii endale kui ka oma lähedastele.

Taolise kogukonna juurutamine aitab meid kõiki. Õpime oma raha paremini juhtima, millele järgneb paratamatult ka jõukuse kasv. Unistan jõukast ja finantsiliselt vabast Eestist, kus inimesed on õnnelikud, sallivamad ja naudivad rohkem elu. Eestist, kus inimesed on optimistlikumad ja julgevad võtta vastutust oma elu loomise eest. Loodan, et vaatamata pikale sotsialismi­perioodile on meie esivanemad samuti võimelised oma uskumusi muutma.

Kirjanik ja koolitaja Eli Rook ütles: “Maailmas ei ole saladusi ega vandenõusid, on vaid informatsioon, mida me veel ei tea.” Koos jõukust kasvatav klubi on viis, kuidas inimestele kogukondliku tuge pakkuda. Seeläbi loome jõukama ja õnnelikuma Eesti. Kõik ei pea meie teed käima, jõukaks saamise teekonna valimine on iga inimese vaba valik.

Kindlasti ei ole see kerge neile, kellel on suured võlad ja kinnistunud negatiivsed uskumused. Igaüks suudab õppida ja saavutada oma unistused. Tänases inforohkes Eestis on see lihtsam kui kunagi varem. Miks mitte seda võimalust kasutada ja luua oma finantsiline vabadus?

Autor: Tõnis-Denis Merkuljev