Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ma olen pagulase lapselaps

    Kristi MalmbergFoto: Andras Kralla

    Paljude meie esivanemate või sugulaste hulgas on pagulasi, selles pole midagi erakordset või võõrast, kirjutab veebi sisujuht Kristi Malmberg.

    Minu isapoolne vanaisa saabus Eestisse Venemaalt millalgi 1919. aastal. Ajad olid segased, Venemaal käis kodusõda ja see oligi Arhangelskist pärit poisiohtu mehe Eestisse putkamise põhjus. Ma ei ole oma vanaisa kunagi näinud. On ainult üks pilt, millelt ta mind minu isa suurte siniste silmadega vaatab.
    Kui oled kahe jalaga keset mingit kriisi, tundub olukord sulle hull ja erakordne. Ajalugu vaadates muutub aga aasta 2015 lihtsalt üheks nende aastate reas, kui suured sõjapõgenike lained on üle Euroopa käinud. Neid aastaid tuleb kindlasti veel.
    Räägime praktilistest asjadest
    Seepärast oleks nüüd aeg emotsioonivaht kõrvale jätta ja mõelda praktilistele küsimustele. Millal konkreetselt esimesed pagulased siia saabuvad? Kuidas nad saabuvad ja kuhu nad majutatakse? Kas nad majutatakse nii, et nende lähedal on potentsiaalseid töökohti? Kuidas ja kes hakkab neile keelt õpetama? Kuidas saan ma ettevõtjana endale pagulase tööle palgata? Kui ma tahan neid aidata rahaliselt, kuhu saan ma teha ülekande nii, et see oleks kindlasti turvaline ja jõuaks sihtmärgini?
    Küsimusi on praegu kaugelt rohkem kui vastuseid. Vastuste andmine jahutaks kindlasti emotsioone. Ja annaks võimaluse ettevõtjatele hakata plaane tegema. Kui abivalmis ettevõtja teab, et tal on järgmisel aastal vaja näiteks kolme laotöölist, ja ta on valmis võtma neid pagulaste hulgast, siis peaks ta ka teadma, millal esimesed pagulased siia jõuavad. Mis ajast saab neid hakata palkama ja milline bürokraatlik kadalipp tuleb tal selleks läbida? Kas tekib mingi nimekiri siia tulnud sõjapõgenike oskustest ja töösoovidest?
    Lilledega vastu - nii lihtne see pole
    Samuti oleks hea siia saabuvatel sõjapõgenikel juba ette teada, et foon nende vabatahtlikuks töölevõtmiseks on loodud ja võib-olla ka mõned konkreetsed pakkumised juba ootamas. Muidugi peaksid tegema ettevõtjatega koostööd ka need, kes hakkavad pagulastele majutuskohti ette valmistama. Kui seal, kuhu pagulased elama pannakse, pole tööd, on kohe loodud soodus pinnas kuritegevuse kasvuks ja kehvemaks integratsiooniks. Töö olemasolu on äärmiselt tähtis.
    Pagulased ei ole midagi koledat ja võõrast. Paljude meie esivanemate või sugulaste hulgas on pagulasi. Nii neid, kes Eestisse sisse tulnud kui neid, kes välja läinud. Muidugi ei lahene kõik nii, et läheme lilledega lennukile vastu ja ongi kõik hästi. Aga valitsusepoolse selge ja pragmaatilise tegevuskava teadmine vähendaks pingeid kindlasti.
  • Hetkel kuum
Tõnu Mertsina: turismisektor on kaotanud konkurentsivõimet Eesti on kallim kui Läti ja Lõuna-Euroopa
Üldine hinnatase Eesti turismisektoris on kõrgem mitte ainult Lätist ja Leedust, vaid nüüdseks ka lõunapoolsetest turismimagnetitest Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast ja Portugalist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Üldine hinnatase Eesti turismisektoris on kõrgem mitte ainult Lätist ja Leedust, vaid nüüdseks ka lõunapoolsetest turismimagnetitest Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast ja Portugalist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Nädala lõpetas punases vaid Vilniuse börs
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Potapenko ja Turõgin antakse USA-le välja
Kelmuses süüdistatud krüptoärimehed Sergei Potapenko ja Ivan Turõgin antakse ikkagi Ameerika Ühendriikide võimudele välja, sest riigikohus nende kaebust arutada ei võtnud.
Kelmuses süüdistatud krüptoärimehed Sergei Potapenko ja Ivan Turõgin antakse ikkagi Ameerika Ühendriikide võimudele välja, sest riigikohus nende kaebust arutada ei võtnud.
Keilas algasid 30miljonise ärikeskuse ehitustööd
Kinnisvarafirma ja Harju Elektri suuraktsionär Harju KEK alustas Keila kesklinnas 30miljonise ärikeskuse ehitamist.
Kinnisvarafirma ja Harju Elektri suuraktsionär Harju KEK alustas Keila kesklinnas 30miljonise ärikeskuse ehitamist.