Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tagasi, kapitalismi võidule!

    Igor GräzinFoto: Postimees

    Elementaarne samm ettevõtluskeskkonna parandamise suunas on riigiettevõtluse kaotamine, kirjutab reformierakondlane Igor Gräzin.

    Nõukogude Liidus töötas sotsialism 70 aastat ja üldiselt polnud vigagi. Elu oli vaene, aga ilus. Järsku ongi sotsialism, st kõige vähegi olulise riiklik omamine majanduses hea?
    Võtame plussid. Sotsialistlik tootmine on juhitav – toodetakse seda, mida on teadupärast vaja. Toodetakse ilma pillamata – pigem vähem kui rohkem ja pigem keskmise kui ülemäärase kvaliteediga. Majandusliku arengu formaalsed näitajad on täpselt prognoositavad – kui peab olema inflatsioon 0,7% ja kasumlikkus 10, siis seda nad ka on. Pole tööpuudust – mingisuguse töö leiab kõigile alati. On saavutatud suhteline sotsiaalne võrdsus – kehvapoolne on elu kõigil. Garanteeritud on teatav minimaalne sotsiaalsfäär.
    Sotsialismi miinused
    Ent juhul kui meie baasilised majandusharud (energeetika, transport) on sotsialistlikud, siis miks me neid eeliseid oma elus ei näe? Nõukogude elekter ei maksnud, muide, peaaegu midagi. Üür oli nii väike, et ei mäletagi. Vastus: meie sotsialism on poolik. Normaalseks funktsioneerimiseks vajab ta veel vähemalt kahte kolmest komponendist.
    Esiteks, riiklikku plaanikomiteed (mille majagi lõhuti maha – ehk kiirustati?), mis määrab, mida ja kui palju toota. Teiseks on puudu riiklik hinnakujundus. Riiklikul tasemel pole hindu muidugi üldse vaja, aga selleks, et ebateadlikud tarbijad tarbiksid õigesti (näiteks rohkem leiba ja vähem pükse) tuleb hindadeks nimetatavad kvoodinumbrid kindlaks määrata. Kusjuures hinnadistsipliini rikkumine võiks olla kuritegu. Ja kolmas: tagada kõigi kodanike osavõtt tööst ja seda seal, kus tarvis – kes ei tööta, see ei söö, mis välistab juriidilise argumendi mis tahes turulaadsete tulude tekkeks (kaubanduslik vahendus, pärand, puhas vargus jne).
    Objektiivsuse mõttes rääkigem ka sotsialismi miinustest, sest just need on meil praegu näha. Suurim nendest: pooliku sotsialismi tingimustes hakkavad ettevõtted tajuma oma ülesannet kasumi tootjana riigile. Selle asemel, et toota sotsialistlikul kombel seda, mida vaja, ja toota vähem, kui vaja, toodetakse seda, mida vaja ei ole – raha. Riigile kuuluvate aktsiaseltside, st sotsialistlike ettevõtete direktorid on uhkusega näidanud graafikuid kasumikõverikega, märkamata, et need graafikud tuleks kas ära peita või neid vähemalt häbeneda. Nende kasum on olemuselt riigimaks.
    Riigiettevõtlus kaotada
    Kõige hullem on see, et riik on harjunud sellega, et talle kuuluvatest ettevõtetest tuleb eelarvesse raha! Me oleme kaotanud usu sellesse, et inimlikult maksustatud vaba ettevõtlus annab eelarvesse rohkem kui näilikult korrastatud ja koomiliselt juhitud riiklik. Sotsialistlikule majandusele lootval riigil puudub huvigi stimuleerida ettevõtluskeskkonda kui sellist. Miks peaks ta aitama eraettevõtlust, kes hakkab konkureerima tema endaga, kui riigiomandist saab võtta terve poti korraga?
    Elementaarne samm ettevõtluskeskkonna parandamise suunas ei oleks mitte tulumaksu alandamine, vaid likvideerimine; riigiettevõtluse kaotamine ja seejärel ettevõtte tulumaksu taastamine (kaotasime ta ju konkreetsetel põhjustel ja ajutiselt 10-15 aastaks), üleüldse maksukoormuse viimine tarbimisele. Mitte ükski neist ja muudestki sammudest ei tööta üksi ja eraldi, vaid koos. Oleme protsendipunktikeste kohendamise etapist majanduse eduloos läbi tulnud ja peame nüüd tegema julgeid, suuri ja ilusaid asju.
    Püstitagem loosung: „Tagasi, kapitalismi võidule!“   
  • Hetkel kuum
Mart Võrklaev: Eesti seisab Euroopas väikeettevõtete, mitte Bolti ärihuvide eest
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Nädala lõpetas punases vaid Vilniuse börs
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Soomlased ostavad Eestist üha rohkem soodsat märjukest
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Kuldne viisa tõmbab ligi: Emiraatide arendaja tahab Riiga 3 miljardit investeerida
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.