Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tagasi, kapitalismi võidule!

    Igor GräzinFoto: Postimees

    Elementaarne samm ettevõtluskeskkonna parandamise suunas on riigiettevõtluse kaotamine, kirjutab reformierakondlane Igor Gräzin.

    Nõukogude Liidus töötas sotsialism 70 aastat ja üldiselt polnud vigagi. Elu oli vaene, aga ilus. Järsku ongi sotsialism, st kõige vähegi olulise riiklik omamine majanduses hea?
    Võtame plussid. Sotsialistlik tootmine on juhitav – toodetakse seda, mida on teadupärast vaja. Toodetakse ilma pillamata – pigem vähem kui rohkem ja pigem keskmise kui ülemäärase kvaliteediga. Majandusliku arengu formaalsed näitajad on täpselt prognoositavad – kui peab olema inflatsioon 0,7% ja kasumlikkus 10, siis seda nad ka on. Pole tööpuudust – mingisuguse töö leiab kõigile alati. On saavutatud suhteline sotsiaalne võrdsus – kehvapoolne on elu kõigil. Garanteeritud on teatav minimaalne sotsiaalsfäär.
    Sotsialismi miinused
    Ent juhul kui meie baasilised majandusharud (energeetika, transport) on sotsialistlikud, siis miks me neid eeliseid oma elus ei näe? Nõukogude elekter ei maksnud, muide, peaaegu midagi. Üür oli nii väike, et ei mäletagi. Vastus: meie sotsialism on poolik. Normaalseks funktsioneerimiseks vajab ta veel vähemalt kahte kolmest komponendist.
    Esiteks, riiklikku plaanikomiteed (mille majagi lõhuti maha – ehk kiirustati?), mis määrab, mida ja kui palju toota. Teiseks on puudu riiklik hinnakujundus. Riiklikul tasemel pole hindu muidugi üldse vaja, aga selleks, et ebateadlikud tarbijad tarbiksid õigesti (näiteks rohkem leiba ja vähem pükse) tuleb hindadeks nimetatavad kvoodinumbrid kindlaks määrata. Kusjuures hinnadistsipliini rikkumine võiks olla kuritegu. Ja kolmas: tagada kõigi kodanike osavõtt tööst ja seda seal, kus tarvis – kes ei tööta, see ei söö, mis välistab juriidilise argumendi mis tahes turulaadsete tulude tekkeks (kaubanduslik vahendus, pärand, puhas vargus jne).
    Objektiivsuse mõttes rääkigem ka sotsialismi miinustest, sest just need on meil praegu näha. Suurim nendest: pooliku sotsialismi tingimustes hakkavad ettevõtted tajuma oma ülesannet kasumi tootjana riigile. Selle asemel, et toota sotsialistlikul kombel seda, mida vaja, ja toota vähem, kui vaja, toodetakse seda, mida vaja ei ole – raha. Riigile kuuluvate aktsiaseltside, st sotsialistlike ettevõtete direktorid on uhkusega näidanud graafikuid kasumikõverikega, märkamata, et need graafikud tuleks kas ära peita või neid vähemalt häbeneda. Nende kasum on olemuselt riigimaks.
    Riigiettevõtlus kaotada
    Kõige hullem on see, et riik on harjunud sellega, et talle kuuluvatest ettevõtetest tuleb eelarvesse raha! Me oleme kaotanud usu sellesse, et inimlikult maksustatud vaba ettevõtlus annab eelarvesse rohkem kui näilikult korrastatud ja koomiliselt juhitud riiklik. Sotsialistlikule majandusele lootval riigil puudub huvigi stimuleerida ettevõtluskeskkonda kui sellist. Miks peaks ta aitama eraettevõtlust, kes hakkab konkureerima tema endaga, kui riigiomandist saab võtta terve poti korraga?
    Elementaarne samm ettevõtluskeskkonna parandamise suunas ei oleks mitte tulumaksu alandamine, vaid likvideerimine; riigiettevõtluse kaotamine ja seejärel ettevõtte tulumaksu taastamine (kaotasime ta ju konkreetsetel põhjustel ja ajutiselt 10-15 aastaks), üleüldse maksukoormuse viimine tarbimisele. Mitte ükski neist ja muudestki sammudest ei tööta üksi ja eraldi, vaid koos. Oleme protsendipunktikeste kohendamise etapist majanduse eduloos läbi tulnud ja peame nüüd tegema julgeid, suuri ja ilusaid asju.
    Püstitagem loosung: „Tagasi, kapitalismi võidule!“   
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Analüütik: „Vali mind, vali minu maksud!“ – palun, ärge tehke!
Kui erakonnad panevad riigikogu valimispeo püsti debatiga, millised maksud peaksid tõusma, ootab majandust vältimatu allakäiguspiraal, hoiatab majandusanalüütik Peeter Tammistu.
Kui erakonnad panevad riigikogu valimispeo püsti debatiga, millised maksud peaksid tõusma, ootab majandust vältimatu allakäiguspiraal, hoiatab majandusanalüütik Peeter Tammistu.
USA aktsiaturg trimmis kolmapäevast hüpet veidi väiksemaks
Kui kolmapäeval rallis USA aktsiaturg oodatust madalama inflatsiooninumbri toel viimase kolme kuu uuele tipule, siis neljapäeval sulgus turg esialgse suure tõusu järel väikeses miinuses.
Kui kolmapäeval rallis USA aktsiaturg oodatust madalama inflatsiooninumbri toel viimase kolme kuu uuele tipule, siis neljapäeval sulgus turg esialgse suure tõusu järel väikeses miinuses.
Reaalajas börsiinfo
Edukat tippjuhti Tarmo Noopi kutsuti buldooseriks, aga see on nüüd minevik Lahkumisintervjuu!
Veerandsada aastat A. Le Coqi juhtinud Tarmo Noop (54) meenutab lahkumisintervjuus, et karjääri alguses kutsuti teda buldooseriks. Praegu ei kujuta ta ettevõtte juhina ette noort 24aastast, kellel puuduvad, nagu temal toona, varasemad kogemused.
Veerandsada aastat A. Le Coqi juhtinud Tarmo Noop (54) meenutab lahkumisintervjuus, et karjääri alguses kutsuti teda buldooseriks. Praegu ei kujuta ta ettevõtte juhina ette noort 24aastast, kellel puuduvad, nagu temal toona, varasemad kogemused.
Eesti lahkub Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina koostööformaadist
Eesti otsustas edaspidi mitte osaleda Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina ehk 16+1 koostööformaadis, kirjutab välisministeerium pressiteates.
Eesti otsustas edaspidi mitte osaleda Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina ehk 16+1 koostööformaadis, kirjutab välisministeerium pressiteates.
Rahasadu! Graanul Investi omanikud võtsid kümneid miljoneid dividende "See oli osa tehingust"
Graanul Invest maksis läinud aastal dividendideks 45 miljonit eurot, kopsakas omanikutulu on Eesti ettevõtluses läbi aegade üks heldemaid.
Graanul Invest maksis läinud aastal dividendideks 45 miljonit eurot, kopsakas omanikutulu on Eesti ettevõtluses läbi aegade üks heldemaid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.