Õigus olla unustatud ei toimi Eestis

2014. aasta mais tegi Euroopa Kohus andmekaitsedirektiivi tõlgendamises märgilise otsuse, millega selgitas, et Euroopa Liidu kodanikud saavad nõuda oma riigi kohtult või andmekaitseasutuselt kaitset, juhul kui otsingumootori valdaja keeldub kustutamast nimeotsingu peale tulenevaid tulemusi, mis isikuid riivavad.

Riivavateks peetakse ka selliseid otsingumootori tulemusi, mis viitavad andmetele, mis on avaldatud ammu ega ole enam aktuaalsed: seda isegi juhul, kui andmed avaldati seaduslikult, nende avaldamine ei tekita puudutatud isikule kahju või kui sellel isikul puudub õigus nõuda andmeid sisaldava lehe haldajalt andmete kustutamist.

Eestis aga andmekaitse inspektsiooni praktika ei muutunud, mistõttu eestimaalased on siiani kaitsetud Google’i või Facebooki suva vastu, kui need ignoreerivad isikute taotlusi oma nimega seonduvate otsingumootori tulemuste kustutamiseks või keelduvad taotluste rahuldamisest.Andmekaitse inspektsioon on tänavu vaideotsuses leidnud, et kuna Eestis puudub nii Google’i kui ka Facebooki esindus, siis ei saa neile suurkorporatsioonidele Eesti territooriumi õigust rakendada. Seda vaatamata seigale, et viimased pakuvad teenuseid, mida Eesti territooriumil ja eesti keeles nii tasu eest kui ka tasuta tarbitakse.

Kaebus tuleb edastada

Euroopa Kohtu värskem, 2015. a otsus samas valdkonnas selgitas, et liikmesriigi andmekaitseasutus on pädev menetlema isikute kaebusi neid puudutavate andmete kustutamiseks, isegi kui kohaldada tuleks teise liikmesriigi andmekaitseõigust. Kui andmete avaldajal puudub esindus riigis, kust kaebus laekus, tuleb riigi andmekaitseasutusel kaebus vastu võtta ja see ametiabi korras edastada teise liikmesriiki, kus andmete avaldajal on esindus. Teise liikmesriigi andmekaitseasutus saab sellisel juhul läbi viia uurimistoimingud ja teha andmete avaldajale ettekirjutused või teda karistada.

Andmekaitse inspektsioonil on võimalik edastada eestimaalaste kaebused Google’i või Facebooki vastu mitmesse lähiriiki, kus neil suurkorporatsioonidel on esindus, näiteks Poola või Rootsi. Raamistik ametiabiks tuleneb andmekaitsedirektiivist, mis on üle võetud Eesti isikuandmete kaitse seadusesse.