Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti märk – jälle seesama ämber

    Kadri PõlendikFoto: Andras Kralla

    Eelmisel nädalal käima lükatud Eesti märgi leidmise konkurss tuletas meelde viimase korra, kui püüdsime riigile logo leida ja milline torm sellest lahti läks. Huvitav, miks tahetakse uuesti samasse ämbrisse astuda, küsib ajakirjanik Kadri Põlendik.

    Korra on juba tõestatud, et Eestile logo, märgi või muu taolise valimine on asjatu raha ja aja raiskamine ja isegi kui seda usinalt Eestiga seotud toodetele lisada, ei mäleta seda märki keegi, veel vähem suudab Eestiga seostada.
    Kõnekas oli seekordse riigibrändi meeskonna juhi Paul Lilje „Terevisioonile“ antud intervjuu, kus ta otsesõnu tunnistas, et talle ei meenu ühtegi riiki, kelle valitud logo oleks silmatorkavalt hea, midagi, mis jääks meelde. „Ikkagi läheb pilk lippude peale,“ ütles Lilje, kes tõdes juba intervjuu alguses, et koos sõnaga „Eesti“ meenub tallegi esimese asjana lipp. Jääb mulje, et korraldajad on ise ka aru saanud oma ürituse mõttetusest, aga miskipärast tahavad ikka sellega edasi liikuda.
    Pärti teatakse ilma mingi märgita
    Kuigi sel korral on EAS plaaninud projektile kulutada ligikaudu viis korda vähem kui Welcome to Estonia valimisele, ajab ikkagi marru, et raha sellisel moel tuulde loobitakse. Sel korral on ettevõtmisse kaasatud ka ERR, mille keskkonda on loodud konkursiga seotud veebileht. ETVs toimub tuleva aasta veebruaris telesaade, kus otse-eetris selgub rahva ja žürii valikul uus Eesti märk. Milleks selline palagan? Kas sellega üritatakse tõestada, et seekord on logo valimine vajalikum ja kasulikum kui 13 aastat tagasi?
    Olen täiesti nõus, et väikest Eestit tuleks laias maailmas reklaamida, et meist rohkem teataks. Aga kunstlikult ei jõua me kuidagi ameeriklaste või jaapanlaste teadvusesse. Oleme end juba maailmakaardile mänginud IT-riigina ja idufirmade kasvukohana, Arvo Pärti ja Eesti dirigente teatakse maailmas ilma mingi märgita. Meist räägivad meie helgemate peade õnnestumised, mitte ponnistatud meediamöll.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Mihkel Nestor: tööturu tulevik on rohkem kui hämar
Olukord tööturul on siiani püsinud suurepärane, ent oodatav majandusaktiivsuse aeglustumine seab sama trendi jätkumise küsimärgi alla, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Olukord tööturul on siiani püsinud suurepärane, ent oodatav majandusaktiivsuse aeglustumine seab sama trendi jätkumise küsimärgi alla, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Suurinvestori järsk väljumine lasi kodukaupade keti aktsia põhja
USA kodukaupade poeketi Bed Bath & Beyond ralli sai järsu lõpu teate peale, et suurinvestor Ryan Cohen on oma positsiooni maha müünud.
USA kodukaupade poeketi Bed Bath & Beyond ralli sai järsu lõpu teate peale, et suurinvestor Ryan Cohen on oma positsiooni maha müünud.
Reaalajas börsiinfo
Bigbank: majanduses pole midagi seisma jäänud
Bigbanki Eesti üksuse juht Jonna Pechter ütles Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et klientide käitumine majanduse jahtumist ei näita ning laenutaotluste arv ei ole kahanenud.
Bigbanki Eesti üksuse juht Jonna Pechter ütles Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et klientide käitumine majanduse jahtumist ei näita ning laenutaotluste arv ei ole kahanenud.
Sõõrumaa firma jageleb Patarei merekindlusele ehitusloa saamisega
Suurärimees Urmas Sõõrumaale kuuluv US Real Estate pole Patarei merekindluse rekonstrueerimiseks saanud ikka veel ehitusluba. Arendaja pole linnalt teada saanud ka põhjuseid, miks loa saamine viibib.
Suurärimees Urmas Sõõrumaale kuuluv US Real Estate pole Patarei merekindluse rekonstrueerimiseks saanud ikka veel ehitusluba. Arendaja pole linnalt teada saanud ka põhjuseid, miks loa saamine viibib.
Kaja Kallas: elektribörsilt lahkumine oleks egoistlik ja maksaks meile kätte
Valitsuse ministrid rõhutasid valitsuse pressikonverentsil, et rekordilise elektri hinna põhisüüdlane on vähene pakkumine turul. Samuti lubati, et rekordkõrget elektri hinda ei peaks kandma tavainimene.
Valitsuse ministrid rõhutasid valitsuse pressikonverentsil, et rekordilise elektri hinna põhisüüdlane on vähene pakkumine turul. Samuti lubati, et rekordkõrget elektri hinda ei peaks kandma tavainimene.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.