Eesti märk – jälle seesama ämber

Korra on juba tõestatud, et Eestile logo, märgi või muu taolise valimine on asjatu raha ja aja raiskamine ja isegi kui seda usinalt Eestiga seotud toodetele lisada, ei mäleta seda märki keegi, veel vähem suudab Eestiga seostada.

Kõnekas oli seekordse riigibrändi meeskonna juhi Paul Lilje „Terevisioonile“ antud intervjuu, kus ta otsesõnu tunnistas, et talle ei meenu ühtegi riiki, kelle valitud logo oleks silmatorkavalt hea, midagi, mis jääks meelde. „Ikkagi läheb pilk lippude peale,“ ütles Lilje, kes tõdes juba intervjuu alguses, et koos sõnaga „Eesti“ meenub tallegi esimese asjana lipp. Jääb mulje, et korraldajad on ise ka aru saanud oma ürituse mõttetusest, aga miskipärast tahavad ikka sellega edasi liikuda.

Pärti teatakse ilma mingi märgita

Kuigi sel korral on EAS plaaninud projektile kulutada ligikaudu viis korda vähem kui Welcome to Estonia valimisele, ajab ikkagi marru, et raha sellisel moel tuulde loobitakse. Sel korral on ettevõtmisse kaasatud ka ERR, mille keskkonda on loodud konkursiga seotud veebileht. ETVs toimub tuleva aasta veebruaris telesaade, kus otse-eetris selgub rahva ja žürii valikul uus Eesti märk. Milleks selline palagan? Kas sellega üritatakse tõestada, et seekord on logo valimine vajalikum ja kasulikum kui 13 aastat tagasi?

Olen täiesti nõus, et väikest Eestit tuleks laias maailmas reklaamida, et meist rohkem teataks. Aga kunstlikult ei jõua me kuidagi ameeriklaste või jaapanlaste teadvusesse. Oleme end juba maailmakaardile mänginud IT-riigina ja idufirmade kasvukohana, Arvo Pärti ja Eesti dirigente teatakse maailmas ilma mingi märgita. Meist räägivad meie helgemate peade õnnestumised, mitte ponnistatud meediamöll.