Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tööjõu hind kasvab liiga kiiresti

    Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.Foto: Eesti Pank

    Tööjõukulu kiire tõus võib viidata majandusprobleemidele, kirjutab Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.

    Euroopa normide järgi ei tohi nominaalne tööjõu ühikukulu, teisisõnu tööjõu maksumus ühe lisandväärtuse ühiku kohta (rahvakeeli n-ö tükipalk) suureneda kolme aasta jooksul üle 9% ehk ligikaudu üle 3% aastas. Kuna 2014. aastal oli nominaalne tööjõu ühikukulu 13% suurem kui kolm aastat varem, on Euroopa Komisjon võtnud Eesti teravdatud tähelepanu alla. Püüan seletada, miks on paratamatu, et kui sissetulekud edasi suurenevad, ületab Eesti Euroopas kokku lepitud võrdlustaseme.
    Tükipalga saab üldistatult jagada kaheks komponendiks. Esimene on palga ja kasumi suhe, mis näitab, kui suur osa loodud väärtusest makstakse palkadeks. See on pikemal perioodil üsna muutumatu. Teine on SKP deflaatori inflatsioon ehk tootmise üldine kallinemine. Põhiline osa tööjõu ühikulu kasvust ongi seotud SKP deflaatoriga, mis aga omakorda sõltub tootlikkuse kasvust.
    Eesti hindade ja tootlikkuse tase on Euroopa keskmisest madalam, mistõttu peab Euroopa rikkamatele riikidele järele jõudmiseks olema Eestis nende näitajate kasv Euroopa keskmisest kiirem. Analüüsimaks seda, kui kiire võiks järgmise kümnendi jooksul olla Eesti inflatsioon, koostasin lihtsa mudeli. Selle simulatsioon näitab, et Eesti SKP deflaatori kasv ületab 3% veel aastaid. Teisisõnu on tõenäoline, et Eesti ei suuda järgmise viie aasta jooksul Euroopa Komisjoni seatud tööjõukulu kallinemise võrdlusväärtust püsivalt täita.
    Makromudel arvestab rohkem seoseid
    Siinkohal tasub juhtida tähelepanu ka sellele, et prognoos on lihtsa mudeli simulatsiooni tulemus, mis ei ühti Eesti Panga ametliku prognoosiga. Lähiaastate prognoosi koostamiseks kasutatakse Eesti Pangas makromudelit, mis võtab arvesse enam majandusnäitajate vahelisi seoseid ning väliseelduseid kui siin vaadeldud lihtne mudel.
    Mudeli tarvis olen hinnanud jaotatud viitajaga võrrandit, kus Eesti inflatsioon sõltub inflatsioonist Euroopa Liidus, toormehindadest, efektiivsest vahetuskursist, suhtelisest hinnatasemest ning majandustsükli seisust. Võrrandi koefitsiendid on kitsendatud selliselt, et kui hinnataseme erinevus kaob, jääb Eesti inflatsioon Euroopa inflatsiooni keskmisele tasemele. Simulatsiooni koostamisel eeldasin, et SKP deflaatori kasv Euroopa Liidus jääb tulevikus veidi alla 2% aastas ja toormehindade panus Eesti ning Euroopa Liidu inflatsiooni erinevusse puudub.
    Hinnakasvu sõltuvusse seadmine hinnatasemete erinevusest on siinkohal suuresti tehniline, aga sellele leidub ka majandusteoreetiline alus. Riikide sissetulekutaseme erinevused on korrelatsioonis hinnatasemega – seost hinnataseme ja sissetulekutaseme vahel nimetatakse Penni efektiks. Hinnatõusu ja tootlikkuse kasvu seob näiteks Balassa-Samuelsoni efekt, mille kohaselt toob tootlikkuse kasv eksportivas sektoris kaasa hinna- ja palgakasvu koduturule suunatud harudes.
    Teenusepakkuja hinnatase sõltub kaupade tootjast
    Lihtsustatult saab seost tootlikkuse ja hinnakasvu vahel kujutada ette nii, et kaupu tootvad ettevõtted konkureerivad maailmaturul ja palku saavad nad tõsta siis, kui tõuseb nende valmistatud kaupade hind välisturul või kasvab toodang töötaja kohta. Teenuste sektori ettevõtted konkureerivad siseturul ja nende palgatase oleneb kaupade tootjate palgatasemest. Tegelikult on pilt muidugi märksa keerulisem, aga jäägem praegu lihtsustava üldistuse juurde. Kui kaupade tootjate tootlikkus kasvab, tõstavad nad palka. Sama teevad ka teenuste tootjad, kes aga tõstavad palka tänu hinnakomponendile, mitte tootlikkusele. Selle tulemusel tõuseb majanduse makrotasandil koos tootlikkuse kasvuga ka hinnatase.
    Eesti hinnad on tõusnud koos reaalse sissetulekuga, seega ei ole põhjust öelda, et Eestis tootlikkuse ja hinnakasvu vaheline seos ei kehti. Juhul kui tööjõukulu kiire kallinemise põhjuseks on tootlikkuse kasv ehk reaalne konvergents, ei kujuta tööjõu kallinemine konkurentsivõimele otsest ohtu. Nominaalse tööjõu ühikukulu 13% tõus kolme aasta jooksul on aga kiire ning võib siiski osutada, et majanduses on probleeme. Seetõttu tuleb jälgida, et majanduses ei tekiks teisi tasakaalustamatuse ilminguid, mis võivad viia konkurentsivõime kaoni.
  • Hetkel kuum
Era- ja riskikapitali ühenduse juht: investeeringutest väljumisi napib, mure lahendamiseks pingutatakse
Investeeringute likviidsuse tagamiseks võtavad fondivalitsejad kasutusele uued strateegiad, kirjutab Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsiooni juhatuse esimees Kaari Kink.
Investeeringute likviidsuse tagamiseks võtavad fondivalitsejad kasutusele uued strateegiad, kirjutab Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsiooni juhatuse esimees Kaari Kink.
USA tarbijahinnad annavad lootust inflatsiooni seljatamiseks
USA värskeimad tarbijahinnaindeksi andmed aprilli kohta annavad rahustava signaali, et inflatsioon ei kiirene enam ning andmed tarbimise ja tööturu kohta viitavad, et inflatsiooni alistamiseks on head positsioonid.
USA värskeimad tarbijahinnaindeksi andmed aprilli kohta annavad rahustava signaali, et inflatsioon ei kiirene enam ning andmed tarbimise ja tööturu kohta viitavad, et inflatsiooni alistamiseks on head positsioonid.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kunman asus juhtima oma suures kahjumis joogiveefirmat
Pudelivee tootja Haage Joogid langes eelmisel aastal 1,9 miljoni euro suurusesse miinusesse ning firma juhatusse jäi vaid selle ainus omanik Vello Kunman.
Pudelivee tootja Haage Joogid langes eelmisel aastal 1,9 miljoni euro suurusesse miinusesse ning firma juhatusse jäi vaid selle ainus omanik Vello Kunman.
Modera juht: elektriautobuumil on pidurid peal
Hoolimata rohepöördest on elektriautode nõudlus oodatust madalam ning Euroopa regulaatorid on hiinlaste lõksus, kirjutab automüügi tarkvaraettevõtte Modera tegevjuht Raido Toonekurg.
Hoolimata rohepöördest on elektriautode nõudlus oodatust madalam ning Euroopa regulaatorid on hiinlaste lõksus, kirjutab automüügi tarkvaraettevõtte Modera tegevjuht Raido Toonekurg.
Modera juht: elektriautobuumil on pidurid peal
Hoolimata rohepöördest on elektriautode nõudlus oodatust madalam ning Euroopa regulaatorid on hiinlaste lõksus, kirjutab automüügi tarkvaraettevõtte Modera tegevjuht Raido Toonekurg.
Hoolimata rohepöördest on elektriautode nõudlus oodatust madalam ning Euroopa regulaatorid on hiinlaste lõksus, kirjutab automüügi tarkvaraettevõtte Modera tegevjuht Raido Toonekurg.
Netanyahu vahistamise taotlus lööb lääneriigid kahte leeri
Euroopa riikide valitsused on reaktsioonides rahvusvahelise kriminaalkohtu eilse süüdistuse osas eri meelt, Joe Bideni paneb see aga keerulisse seisu.
Euroopa riikide valitsused on reaktsioonides rahvusvahelise kriminaalkohtu eilse süüdistuse osas eri meelt, Joe Bideni paneb see aga keerulisse seisu.
Uuringud näitavad, et rämpstoit võib ajule kahjulikult mõjuda
Tartu ülikooli teadlaste hiirte peal tehtav uurimistöö näitab, et isegi lühiajaline kokkupuude rämpstoiduga muudab vere-ajubarjääri lekkivamaks ning võib mõjuda halvasti aju tervisele.
Tartu ülikooli teadlaste hiirte peal tehtav uurimistöö näitab, et isegi lühiajaline kokkupuude rämpstoiduga muudab vere-ajubarjääri lekkivamaks ning võib mõjuda halvasti aju tervisele.