Kunstiostjate turg ei ole kummist: galeristid kahtlevad kunstnike liidu päästeoksjoni valikutes

Eesti Kunstnike Liit püüab erakorralisel oksjonil ostjaid ligi meelitada atraktiivsete alghindadega. Sellega võtavad nad ühtlasi riski, et mõni teos ostetaksegi selle hinnaga, rääkis kunstnik ja oksjoni korraldaja Jaanus Samma.

Kunstioksjonite haamrihinnad võiksid olla avalikud, et Eesti kunsti turuhinnast oleks võimalik selgemini aru saada, kirjutab kunstnik ja Kunstikoja kogu üks kokkupanijaid Aleksander Lefbard.

Eesti Kunstnike Liit müüb oktoobris erakorralisel oksjonil 162 kunstiteost. Kolmepäevase enampakkumisega püüab liit leevendada kevadise pettuse tagajärgi, mille tõttu viidi tema pangakontodelt välja ligi 700 000 eurot.

„Alati on midagi, mida ettevõte ise ei näe, aga kunstnik suudab esile tõsta,“ ütleb Eesti kunstnik ja platvormi De Structura asutaja Anastasia Lemberg-Lvova. Ta püüab tõestada, et kunstniku värske pilk võib-olla ostmist väärt teenus.

Andmekeskuste investeeringute Eestisse jõudmine ei sõltu üksnes riigi energiapoliitikast. Määravaks võib saada see, kas kohalikud omavalitsused suudavad kiiresti välja pakkuda sobivad asukohad, korraldada menetlusi paralleelselt ning selgitada kogukonnale suure digitaristu projektiga kaasnevaid positiivseid külgi. Just praegu on parim aeg n-ö rongile hüpata, sest hiljutised Google’i megainvesteeringud Soome on toonud ka Eesti rohkem välisinvestorite huviorbiiti. Soome ja Rootsi edulugu tugineb majanduspoliitikal, mille vundamenti on laotud üle kahekümne aasta, kuid Eestilgi on omad trumbid varuks.