Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kuuldused pankade surmast on liialdatud

    Tartu Ülikooli rahvusvahelise ettevõttemajanduse dotsent Tõnu Roolaht.Foto: Erakogu

    Rahamaailma iduettevõtted ei sureta universaalpangandust, kirjutab Tartu Ülikooli rahvusvahelise ettevõttemajanduse dotsent Tõnu Roolaht.

    Elame Uberite ja Taxifyde ajastul. Juhtivaks kvaliteedi mõõdupuuks on saamas tärnid kuskil nutirakenduses ja tarbijate rahulolu aina kasvab. Kui kasvab. Samalaadne muutuse vaimustus on praeguseks haaranud rahamaailma. Bondora-laadsed laenu-hoiu ja Transferwise’i-laadsed makselahenduste arendajad kaasavad omakapitalina kokku miljardeid USA dollareid. Niisuguste iduettevõtete asutajad ja investorid räägivad universaalpanganduse vanamoodsusest ja kliendivaenulikkusest. Käes on rahavahenduse murrangu ajastu.
    Kas ikka on? Unustame ju mainida, et traditsiooniline rahavahendus on oma kapitaliseerituselt mitte miljardite, vaid triljonite dollarite äri. Samuti on see äri oma arengus ju n-ö igamehe panganduse faasi juba lihtsalt ammu läbinud. See oli aeg, kus omakapitali adekvaatsuse nõuded olid veel tulevikumuusika. Oli ju siingi Eestis 1990. aastate algus samalaadne ajajärk, kus iga jõukam punt ärimehi võis püsti panna oma panga. Ajalugu näitas, et pinnale jäid neist vähesed. Mitmed läksid kas pankrotti või liitusid-ühinesid edukamatega. Jutu mõte on selles, et keskpankade ja/või finantsinspektsioonide poolne regulatsioon on rahavahendusse ilmunud asja pärast. Suhteliselt hoolimatu ehk kasiinos mängimise laadse riskihoiakuga igamehepangandus oli nii maailmas kui ka Eestis meile tarbijatena pikas perspektiivis pigem kahjulik.
    Nutikad suurpangad
    Jah, mööngem, et nutiajastul need valdavalt bilansipõhised turvareeglid eriti hästi ei toimi. Ei toimi, sest suurpangad on ise samuti nutikad ja pakendavad näiteks kõrge riskiastmega eluasemelaene tuletisväärtpaberiteks, mis on pankade vahel kaubeldavad ning headel aegadel kasvavad hinnas. Need head ajad pole aga igavesed. 2008. aastal põhjustas just see riskivõtmise väärtpaberiteks teisendamine lõppkokkuvõttes suure globaalse finantskriisi. Maksumaksjatena maksime sellise nn väärtpaberistamise kui nutikuse pankade päästmise käigus kinni meie ehk tarbijad. See on ehe näide finantsinnovatsiooni suurest varjuküljest.
    Kas TransferWise ja Bondora ning muud rahamaailma idud on siiski hoopis midagi muud? Kas see on just vabanemine kurikavalate traditsiooniliste pankade valesti suunatud nutikusest? Juba on tõdetud, et suured panganduskontsernid on enda jaoks avastanud n-ö isepankuri-laadsete laenu-hoiu lahenduste võlud. Uudsete vahendajate abil moondub pahaaimamatute hoiustajate raha universaalpanga bilansis pangapoolseks riskantseks laenuandmiseks Bondora-laadsete pangaväliste idulahenduste kaudu. Seega ühest küljest on need uued innovaatilised tegijad muutumas osaks järgmisest liigriskide varjamise tegevuste ahelast. Teisalt on iduettevõtted varmad rääkima, kuidas kiire laienemise korral on kasumlikkus ülimalt ebaoluline. Seda räägitakse usus, et ettevõtte tulevik on kas kasumlik väljumine ülesostmise-äramüügi teel või börsikõlblikkuse teke.
    Paljud iduettevõtted lõpetavad aga siiski hoopis kõduettevõtetena surnukuuris. Miks peaks olema jätkusuutlik kahjumlikult laieneda? Kas see kõik on hoolikalt jälgitud investeerimiskava ülikasumliku tuleviku nimel? Kõduettevõtteks kujunemise üheks allikaks ongi see, et investorite raha põleb kiiremini läbi, kui see ülikasumlikkus jõuab kätte. Niisiis on hoolikalt jälgitud kasutusest asi tihti üsna kaugel. Lihtsalt tõstetud raha kulutatakse ära ja ettevõte lõpetab. Kiire laienemine loomulikult kiirendab tihti seda põletusmäära, sest kui kõik uued sammud oleks jooksvas kasumis, oleks nutiettevõte ise ju samuti kasumis.
    Universaalpanga tähtsus
    Kas me sooviksime aastaid kahjumlikult laienevaid Swedbanki ja SEBd? Kaldun arvama, et mitte. Miskipärast soovime hoida oma leiva- ja üüriraha hoiusekindlustusega traditsioonilises universaalpangas. Selle pankroti tõenäosust vähendab lisaks tema üldmajanduslik olulisus kõigile, sealhulgas riikidele ja valitsustele. Kas ajad muutuvad? Kas viie aasta pärast me ei mõtle enam nii? Arvelduskontode pidamine on vastutusrikas, suhteliselt vähetasuv ning infotöötlusmahukas tegevus. Uued seksikad ettevõtted ei taha seda tülikat osa pangandusest. Nemad tahavad vähe vastutust, rohkelt lõbu ja kasumiperspektiive. SEB juba muudab konto omamist kohati tasuliseks. Osalt seetõttu, et tasuta arvelduskonto kulud kaetakse universaalpangas laenutoodete ja maksetoodete marginaalide abil. Ajal, kui n-ö isepankurid võtavad ära osade laenutoodete kliente ning TransferWise’id välismaksete kliente, tulebki paraku arvelduskonto omamise eest hakata peale maksma.
    Kas tulevikus pole arvelduskontot kui taristut enam vaja? Kes on sellisel juhul see usaldusväärse infotehnoloogilise sukasääre pakkuja? Paberraha on selgelt liiga ebamugav ja mittenutikas. Elektroonilise raha registripidamise vajadus siiski kardetavalt jääb. Bitcoini turg siin just erilist õiguskindluse ja kestlikkuse paralleelnäidet ei paku. Praegu kasutavad iduettevõtted tihti ühe osapoole või partnerina traditsiooniliste universaalpankade kontode taristut. Seetõttu osutuvad palju tõenäolisemaks kaks stsenaariumit. Esiteks, finantstehnoloogilised ettevõtted nagu TransferWise teevadki enda eduka äramüügi mõnele tuntud panganduskontsernile. Teiseks, nad asuvad erinevate teenuste koosteostamise kasude tõttu hoopis oma teenuste spektrit arendama, kuni neist on saanud suhteliselt traditsiooniline ja reguleeritud panganduskontsern. Reguleeritud siiski senisest nutikamal moel, sest ainult rahade vahendaja bilansist adekvaatsust otsida on tõepoolest nutiajastule jalgu jäänud. Kõik teenused ühest kohast ehk one-stop-shop lähenemine on aga tarbimises jätkuvalt au sees. Elagu nutikamalt reguleeritud ja pilveteenuseline universaalpangandus!
  • Hetkel kuum
Kai Realo: riigi konkurentsivõime ei teki üleöö, ka majandust tuleb juhtida
Eesti majanduse jätkuvalt halvenev konkurentsivõime ja kestev majanduslangus kõnelevad sellest, et peame riigina majanduse konkurentsivõime tugevdamise fookusesse võtma, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esinaine Kai Realo.
Eesti majanduse jätkuvalt halvenev konkurentsivõime ja kestev majanduslangus kõnelevad sellest, et peame riigina majanduse konkurentsivõime tugevdamise fookusesse võtma, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esinaine Kai Realo.
Euroopa Liidus võib inflatsioon taas tõusma hakata
Inflatsioon võib Euroopas uuesti kerkima hakata, kuna palgasurve on jätkuvalt tugev, hoiatab Euroopa Keskpanga nõukogu liige ja Hollandi keskpanga president Klaas Knot.
Inflatsioon võib Euroopas uuesti kerkima hakata, kuna palgasurve on jätkuvalt tugev, hoiatab Euroopa Keskpanga nõukogu liige ja Hollandi keskpanga president Klaas Knot.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Plaan küps: väikefirmadele terendavad soodsamad laenud
KredExi ja EASi ühendasutus tahab pakkuda mikro- ja väikeettevõtetele laenu võtmisel käendust, et nad saaksid finantseeringu parematel tingimustel. Plaan pole veel pankades vastu võetud, aga küpseb.
KredExi ja EASi ühendasutus tahab pakkuda mikro- ja väikeettevõtetele laenu võtmisel käendust, et nad saaksid finantseeringu parematel tingimustel. Plaan pole veel pankades vastu võetud, aga küpseb.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Parim noor juht: juhtimises on nagu spordis, hea kultuuriga meeskonnad on edukamad
Estanc AS kuulutati Eesti tööandja brändikonkursi „Unistuste tööandja 2024“ võitjaks, ettevõte on tuntust kogunud just oma paindliku ja inimkeskse juhtimise poolest.
Estanc AS kuulutati Eesti tööandja brändikonkursi „Unistuste tööandja 2024“ võitjaks, ettevõte on tuntust kogunud just oma paindliku ja inimkeskse juhtimise poolest.
Neste lahkus Rohetiigrist. Vastastikku jagatakse teravaid süüdistusi
Neste teatas, et lahkub Rohetiigrist, sest ei pea transpordi teekaardi koostamise protsessi läbipaistvaks ega teaduspõhiseks. Rohetiiger pole süüdistusega nõus ja heidab Nestele ette vähest panust teekaardi loomisesse, kirjutab kestlikkusuudised.ee.
Neste teatas, et lahkub Rohetiigrist, sest ei pea transpordi teekaardi koostamise protsessi läbipaistvaks ega teaduspõhiseks. Rohetiiger pole süüdistusega nõus ja heidab Nestele ette vähest panust teekaardi loomisesse, kirjutab kestlikkusuudised.ee.
Maailma autohiidudele tootev firma tegi käiberekordi. „Mis siin öelda, eks ikka tuleb rahul olla“
Mainekatele Euroopa autotööstustele allhankeid tegev Mistra-Autex lõpetas eelmise aasta rekordkasumiga ning ületas endagi ootusi. Sel aastal loodab ettevõte edu enam-vähem korrata.
Mainekatele Euroopa autotööstustele allhankeid tegev Mistra-Autex lõpetas eelmise aasta rekordkasumiga ning ületas endagi ootusi. Sel aastal loodab ettevõte edu enam-vähem korrata.
Puhkajad leidsid telgivaia maasse lükates lennukipommi
Eile pärastlõunal said demineerijad väljakutse Ida-Virumaale Alutaguse valda Rannapungerja külla, kus puhkajad leidsid telgivaia maasse lükates lõhkekehasarnase metallist eseme.
Eile pärastlõunal said demineerijad väljakutse Ida-Virumaale Alutaguse valda Rannapungerja külla, kus puhkajad leidsid telgivaia maasse lükates lõhkekehasarnase metallist eseme.
14 aastat menetlemist: linn peatas mõjuka ärimehe megaarenduse
Tallinna linn algul lõpetas, kuid otsustas ringi ja seejärel peatas suurärimees Margus Linnamäele kuuluva Paljassaare kinnisvaraarenduse detailplaneeringu menetlemise.
Tallinna linn algul lõpetas, kuid otsustas ringi ja seejärel peatas suurärimees Margus Linnamäele kuuluva Paljassaare kinnisvaraarenduse detailplaneeringu menetlemise.