• OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,6
  • OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,6
Seaduse silmis peavad kõik aktsionärid olema võrdsed, mistõttu ei ole õige anda väikeaktsionärile eriõigusi, kirjutab vandeadvokaat ning EBSi õiguse ja avaliku õppetooli dotsent Urmas Arumäe.
Vandeadvokaat ning EBSi õiguse ja avaliku õppetooli dotsent Urmas Arumäe.
  • Vandeadvokaat ning EBSi õiguse ja avaliku õppetooli dotsent Urmas Arumäe.
  • Foto: Erakogu
BLRT vähemusaktsionäri ja endise juhtivtöötaja Mihhail Gnidini esindajad on oma kliendi huvides teinud ära suure töö ja taotlenud 20 lehel riigikohtult äriseadustiku põhiseadusevastaseks tunnistamist. Nii pealkirjastatuna paistab taotluses kajastatu puhul olema tegemist tõsise õigusliku probleemiga. Aga kas on?
Subjektiivsete õiguste üle võib alati vaielda, aga see peab jääma kehtiva õiguskorra raamidesse. Kuna Äripäeva loevad juristide kõrval ka mittejuristid, siis oleks individuaalse põhiseaduslikkuse järelevalve teemasse sisseminek siinkohal stiiliminetus.
Konkreetses BLRT aktsionäride vahelises vaidluses ei tõstatanud vähemusaktsionärid n-ö äriseadustiku põhiseadusele mittevastavuse küsimust ja pärast jõustunud kohtuotsust antud asjas on seda hilja teha. Ehk siis selline taotlus ei ole lubatav ja siinkohal on kohane öelda, et pärast kaklust rusikatega ei vehita.
Kuuendaks – äri on risk. Ka äriühingu üle täieliku kontrolli puudumine on vähemusaktsionäri äririsk. Kõigele lisaks võtab vähemusaktsionär ka riski, et äriühing otsustab jätta kasumi jaotamata.
Ja seitsmendaks (ehkki seda loetelu võiks jätkata), kui vähemusaktsionär soovib äriühingut suuremal määral kontrollida, on tal võimalus enamusaktsionäriga enne või pärast investeeringute tegemist kokku leppida dividendide jaotamise põhimõtetes ja korras. Mõistagi on selleks parim aeg ja koht aktsiaseltsi asutamisel sõlmitavas aktsionäride omavahelises lepingus (see on eraldi lai teema ja võimalus, mida vähemusomanikud jätavad kahjuks sageli kasutamata).
Poliitiline probleem on õhus
Äripäev avaldas hiljuti jurist Peeter Riba ettepanekud vähemusaktsionäride paremaks kaitseks. Tõtt-öelda ei saanud ma nendest ettepanekutest hästi aru ja segaseks jäi ka nende doktrinaarne alus. Aga see selleks.
Hullem on ehk see, et riigikogu õiguskomisjonis vähemusaktsionäride kaitse küsimust arutades möönis komisjon, et vähemusaktsionäride ja -osanike kaitset reguleerivate sätete täiendamiseks on vajadus. Tegelikult selline vajadus puudub ja seda vajadust oleks õigusriigis ka keeruline motiveerida.
Kui õiguskomisjoni liikmed tõsimeeli planeerivad edaspidi äriühingutele ette kirjutada, kuidas ja kellele need oma puhaskasumilt dividende peavad maksma, oleme astumas sammu vaba ettevõtluse piiramise suunas, mille tagajärgi on raske ette näha.
On ebamõistlik ja põhiseadusega riives õiguskomisjonis arutatud idee siduda dividendide maksmise otsus äriühingu majandusliku seisundi objektiivse kriteeriumiga selliselt, et oleks välistatud enamuse poolt vähemusaktsionäride või -osanike huvide arvestamatajätmine ima kaaluva majandusliku põhjuseta. See võib poliitiliselt olla ju seksikas idee ja ehk annab mõne lisahäälegi, aga pole seda mitte majanduslikult (objektiivselt). Kordan – kõik otsused peavad olema tehtud esmajärjekorras äriühingu huvisid silmas pidades.
Vähemusomanike õigustega on kehtivas õiguskorras kõik hästi ja poliitikutel ei tasuks liigselt erutuda võimaluse üle Eesti ettevõtlusele täiendavaid piiranguid kehtestada.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele