Eestis oleks sarnane ettepanek kehtestada riigi tagatud põhisissetulek sama populistlik, nagu oli ja kindlasti on mõne meelest veel ka praegu toiduainete käibemaksumäära alandamine. Toiduainete käibemaksumäära alandamise kohta olen kirjutanud ka teadusartikleid, millest nähtub, et tegelikult võidaks sellest rohkem ühiskonnakiht, kes toimetulekul abi ja toetust ei vajaks.
Vale oleks praegu väita, et Eestis on tööpuudus sellisel tasemel või on väga tuntav varaline kihistumine, mis võiks olla eelduseks, et riigi tagatud põhisissetuleku teemat peaks üldse hakkama arutama.
Eestis on pigem tööjõupuudus ja võib täheldada, et lihttöö tegemine ei ole noorte hulgas eriti populaarne. Tihtipeale aga võime oma e-postist leida mitmesuguseid pöördumisi, kus palutakse toetada välismaale sõitu, et saada ilusaks, targaks või tugevaks. Valdavatel juhtudel peaks enne sellise kirja kirjutamist siiski läbi mõtlema valikud, mis annaksid võimaluse see raha ise teenida. Ehk selgemalt öeldes tuleb minna tööle, et see raha saada, mille eest välismaale sõita oma eesmärke saavutama. Seda hinnalisem on ka lõpptulemus iseenda jaoks.
Halb mõju ettevõtlusele
Siinjuures toetan riiklikku üürikorterite programmi, et kui inimene leiab endale töö, saab ta ka töökoha läheduses, kus erainvestor üürikorterid ei ehitaks, elamispinna üürida. Vastuargumendid kinnisvaraarendajatelt, mida olen ajakirjanduse vahendusel kuulnud, ei ole mind küll pannud veel arvama, et riigi üürikorterite poliitika on täiesti vale.
Riigi tagatud põhisissetuleku temaatika algatamiseks ei ole praegu piisavalt argumente. Samuti oleks see äärmiselt ettevõtlusvaenulik ja riigi sekkumine tööjõuturu tavapärasesse regulatsiooni. Pikemas perspektiivis oleks sellel ka negatiivne mõju kutseõppehariduse arengule.
Autor: Peedu Zeiger