Uusarenduse hindamisakti nõudmisest loobumisega säästaksime nii aega kui ka raha, kirjutab Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel.
- Meelis Mandel Foto: Andras Kralla
Kevadel hakkasid Eestis kehtima krediidiandjate ja -vahendajate seaduse ja võlaõigusseaduse muudatused, millele toetudes nõuab Swedbank nüüd eksperthinnangut uusarenduste väärtusele. Ehk sisuliselt uusarenduse hindamisakti.
Ehkki teised pangad seda ei nõua, on uusarendusse kolida plaanivale laenuvõtjale see 100eurone või suurem väljaminek kohustuslik. Loogiline on küsida kõigist pankadest, sh Swedbankist pakkumist. Lõpliku pakkumise saamiseks peab hindamisakt jälle olema.
Võiks nüüd selle seadusemuudatuse tagasi pöörata kui mõttetu. Selgitan.
Kortereid uusarendusse müüb tavaliselt mõni suurem kinnisvarabüroo, kellel on oma hindamisüksus. Potentsiaalsele uusarenduse ostjale tehakse üsna suure tõenäosusega ka soodne hindamise pakkumine. Nii hinna kui ka lihtsalt mugavuse tõttu valib ostja üsna suure tõenäosusega hindamise seega samalt kinnisvarafirmalt, kellelt ta korteri ostab. Loogiline.
Mis omakorda tähendab, et eluaseme hindamisakt tuleb sama (või ostja meeleheaks mõne vahuveini võrra kallim), kui selle müügihind. Loogiline. Kinnisvarafirma eesmärk on korter ära müüa. Sama firma hindaja teab nii müügikuulutust kui ilmselt ka müügihinda. Ja-jaa, klaassein peab olema maaklerite ja hindajate vahel, kuid me ju teame, et see nii pole.
Ainuüksi Tallinnas läheb selle mõttetu hindamismängu peale 250 000 eurot aastas. Summa pole suur, kuid asi seegi. Lisaks kuid hoiaksime inimeste tööaega kokku.
Seotud lood
FIDE kiir- ja välkmale maailmameistrivõistlused toimuvad 2024. aastal esmakordselt New Yorgis. 26. detsembril Wall Streetil algav suursündmus toob kokku maailma tippmaletajad ja rõhutab male sümbolväärtuseid – strateegiat ja riski –, mida seekord väljendatakse globaalse ärikeskuse südames.