Dividendide maksustamise muudatuse peidus pool
Novembris jõustuvad dividendide maksustamise reeglite muudatused on tingitud eelkõige eesmärgist takistada Euroopa Liidu sisest agressiivset piiriülest maksuplaneerimist, kirjutab vandeadvokaat Rait Kaarma (IRL).
Äripäevas on soovitatud oma välisriigist pärinev dividend enne novembri saabumist välja maksta. Siinkohal tasub meeles pidada kahte olulist momenti.
Esiteks on maksuhaldur teemakäsitluse käigus jõudnud ära märkida, et nende menetluses on juba mitu rahaliselt mahukat piiriülest maksuplaneerimise kontrolli.Kuna seadusemuudatused ei ole veel jõustunud, siis saavad need kontrollid põhineda eelkõige maksukorralduse seaduses sätestatud üldisel majandusliku sisu reegli sättel. Seda on nimetatud ka maksuhalduri tarkade kiviks.
Eestis uuesti maksustamine pole välistatud
Uus regulatsioon kohaldub aga ka olukorras, kus tegemist ei ole puhtakujulise majandusliku sisuta agressiivse maksuplaneerimisega, vaid eesmärk on kunstlikult soodsama maksutagajärje saavutamine ema-tütre direktiivi ärakasutamise teel. Sellistel olukordadel võib aga praktikas olla keeruline vahet teha.
Seetõttu ei saa välista, et vahetult enne novembrit tehtav välisriigist pärinev dividendimakse võidakse siiski Eestis maksustada. Mingisugust amnestiat varasemate perioodide kohta ei ole maksuhaldur andnud.
Seega, kuigi uutel dividendi maksustamise reeglitel tagasiulatuv mõju puudub, siis ei tohiks valvsust kaotada ka enne muudatusi tehtavate piiriüleste dividendimaksete asjus.Kuigi dividendide maksustamise uued reeglid on tinginud direktiivi muutmine, siis see on esimene kord, kui seadusandja on asunud majandusliku tõlgendamise reegleid täpsemalt seadusesse sisse kirjutama. See on igati tervitatav ja seda on soovitanud riigikohus.
Õigusselguse mõttes vaid pool rehkendust
Samas on aga seadusandja poolt direktiivist tulenevat väga piirava reegli mõju laiendatud ka Eesti-sisestele tehingutele, kolmandatest riikidest saadud kasumijaotistele ning dividendiga oma olemuselt sarnastele väljamaksetele. See võib tekitada segadust ja minna vastuollu senise Eesti kohtupraktikaga.
Järelikult on seadusandja õigusselguse ülesandes teinud vaid pool rehkendust ja sedagi vaid Euroopa Liidu nõudel maksumaksja õigusi kitsendavas suunas.Nimelt peaks seadusandja lõpuks lubamatu maksuplaneerimise kriteeriumid võimalikult täpselt ja ka maksumaksjaid arvesse võttes seadusesse kirjutama, et õigusselgus ka tegelikult suureneks.