Tubakaaktsiis hakkab tervise peale

05. detsember 2016, 06:45
Elvira Tulvik
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20161205/OPINION/161209991/AR/0/Elvira-Tulvik.jpg

Eesti sigarettide aktsiisipoliitika on ajale jalgu jäänud ja tuleb üle vaadata. Praegune aktsiisistruktuur toetab lühiajalise tulu kogumist ja töötab koguni vastu rahvatervise eesmärkidele, leiab advokaat Elvira Tulvik.

Tubakaaktsiis koosneb kahest komponendist: fikseeritud osa ja varieeruv ehk suitsupaki jaehinnast sõltuv osa. Tubakatootele on ette nähtud miinimumaktsiis ehk kohustuslik maksusumma, mida tuleb igal juhul tasuda. Kui aktsiisist moodustab suurema osa fikseeritud summa, siis väheneb erineva kategooria ja tootjahinnaga tubakatoodete jaehinnavahe; maksulaekumine on nendelt enam-vähem ühtlane ning sõltub tarbitud tubakakogusest. See oleks kooskõlas ka rahvatervise eesmärkidega, sest sigarettide võrdsemal aktsiisimisel on rahvatervise taotluseks ühtemoodi vähendada sigarettide kättesaadavust.

Kui domineerib muutuv jaehinnakomponent, süveneb hinnaerinevus, kannatab maksulaekumine ja elavneb madalama kvaliteedi ning seega odavama hinnaga suitsude tarbimine, eriti hinnatundlike tarbijate seas. Sigarettide tubakaaktsiisi struktuuri võiks muuta nii, et suurendataks sigarettide tarbitud kogusest sõltuvat määra ehk fikseeritud määra ja vähendataks toodete jaehinnast sõltuvat määra ning lisaks tõstetaks miinimumaktsiisi ehk kehtestataks maksupõrand. Sellised võimalused on ette nähtud Euroopa Liidu tubakatoodete maksustamise direktiivis. Uue struktuuri korral kehtestataks odavatele sigaretihindadele maksupõrand, millest allapoole ei saa tootjad hindu viia. Lisaks väheneksid odavamate ja kallimate sigarettide hinnaerinevused. See tagaks stabiilsemad ja kergemini ennustatavad riigieelarve tulud ja vähendaks tubakatoodete tarbimist, eeskätt noorte seas. 

Naabrid eeskujuks

Seda loogikat kinnitab Läti lähenemise tulemus, mis järjest rohkem silma torkab. Juba 2015. aastast on Läti suurendanud märkimisväärselt aktsiisi koguselist komponenti, ehk seda, mida tuleb maksta kõikide sigarettide pealt, mitte ainult hinna pealt. Lisaks on paika pandud nn maksupõrand, mis kindlustab riigile kindla aktsiisilaekumise. Sellist lähenemist on Läti riigile soovitanud ka Maailmapank 2016 juunis koostatud Läti maksupoliitika ülevaates, viidates just, et selline viis aitab riigil suurendada tubakaaktsiisi kogutud laekumisi. Sarnaselt Eestiga on Lätis paika pandud iga-aastased maksutõusud, mis ulatuvad keskmiselt 6%ni. Koguselise maksustamise eelistamine toob 2017. aastal Läti riigieelarvele lisaks 0,6 miljonit eurot, 2018 juba 2 miljonit.  Kahe riigi, Eesti ja Läti erinevus on, et Eestis on hinnast sõltuv protsent aktsiisimääras 30%, Läti aga alandas selle 20%le. Euroopa Liidu keskmine on 28%.

Läti nutikus seisneb selles, et sigarettide aktsiisis tõstmine sellisel viisil on neil aidanud hoida salaturgu kontrolli all ning ära hoidnud selle suurenemise. Kui veel aasta tagasi Läti salaturg üks Euroopa Liidu suuremaid, umbes 30% , siis selleks aastaks on see langenud juba 23%ni. 

Eestis plaanitakse kehtiva seaduse järgi tubakaaktsiisi tõuse perioodiks 2017-2020 8-10% ulatuses. Kui jätkata aktsiisi tõstmist tänase aktsiisistruktuuriga, siis lükkab see tarbijaid aina odavamate sigarettide suunas ja sealt lõpuks salaturule – sigarette võrdsemalt maksustades ei paisuta me salaturgu ja saavutama ka rahvatervise seisukohalt parema tulemuse. Peaksime jätkama riigikogu poolt korra juba ettevõetud lähenemist sigarettide maksustamisel, kui vähendati hinnapõhist ja suurendati fikseeritud määra osakaalu eesmärgiga tõsta riigieelarve tulusid ja muuta sigaretid vähem kättesaadavaks ning hoida salaturg kontrolli all.  

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
04. December 2016, 22:22

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing