Tubakaaktsiis hakkab tervise peale

Seda loogikat kinnitab Läti lähenemise tulemus, mis järjest rohkem silma torkab. Juba 2015. aastast on Läti suurendanud märkimisväärselt aktsiisi koguselist komponenti, ehk seda, mida tuleb maksta kõikide sigarettide pealt, mitte ainult hinna pealt. Lisaks on paika pandud nn maksupõrand, mis kindlustab riigile kindla aktsiisilaekumise. Sellist lähenemist on Läti riigile soovitanud ka Maailmapank 2016 juunis koostatud Läti maksupoliitika ülevaates, viidates just, et selline viis aitab riigil suurendada tubakaaktsiisi kogutud laekumisi. Sarnaselt Eestiga on Lätis paika pandud iga-aastased maksutõusud, mis ulatuvad keskmiselt 6%ni. Koguselise maksustamise eelistamine toob 2017. aastal Läti riigieelarvele lisaks 0,6 miljonit eurot, 2018 juba 2 miljonit.  Kahe riigi, Eesti ja Läti erinevus on, et Eestis on hinnast sõltuv protsent aktsiisimääras 30%, Läti aga alandas selle 20%le. Euroopa Liidu keskmine on 28%.

Läti nutikus seisneb selles, et sigarettide aktsiisis tõstmine sellisel viisil on neil aidanud hoida salaturgu kontrolli all ning ära hoidnud selle suurenemise. Kui veel aasta tagasi Läti salaturg üks Euroopa Liidu suuremaid, umbes 30% , siis selleks aastaks on see langenud juba 23%ni. 

Eestis plaanitakse kehtiva seaduse järgi tubakaaktsiisi tõuse perioodiks 2017-2020 8-10% ulatuses. Kui jätkata aktsiisi tõstmist tänase aktsiisistruktuuriga, siis lükkab see tarbijaid aina odavamate sigarettide suunas ja sealt lõpuks salaturule – sigarette võrdsemalt maksustades ei paisuta me salaturgu ja saavutama ka rahvatervise seisukohalt parema tulemuse. Peaksime jätkama riigikogu poolt korra juba ettevõetud lähenemist sigarettide maksustamisel, kui vähendati hinnapõhist ja suurendati fikseeritud määra osakaalu eesmärgiga tõsta riigieelarve tulusid ja muuta sigaretid vähem kättesaadavaks ning hoida salaturg kontrolli all.