Segadust saab retsilt olema

President Obama oli viimasel aastal veidi nagu Hillary Clintoni Medvedev, lihtsalt hoidis kohta, et tõeline valitseja saabuks. Ja putinlikult vääramatu tundus eliidile selle inimajaloo suurima kaotaja saabuv võit. Alas. Ameerikas on ikkagi päris valimised. Aga ma olen ilmselt ainus idioot, kellel oli jõhkralt kummaline kuulda Obamat medvedevlikult papagoitamas: see on ajaloo kõige kompetentsem kandidaat. On ju, puhas Putini laks. Asendamatu.

Asendamatud said ära 

Paralleelselt said ära ka kohalikud Asendamatud. Muidugi öeldakse, et need ei ole mitte kuidagi seotud sündmused. Aga narratiivi mõttes on. Trump on küsimärgistanud absoluutselt kõik, millele oli ehitatud Reformierakonna suur narratiiv. NATO 5. artikli kaljukindlus. Globaliseerumine. Kliimap*sk. Ja võib olla kõige tähtsam: infosõda. Tšeki: USAs on terve tööstus, mis tallab kogu aeg vene paanikat peale. Putin on absoluutselt kõige taga ja Putin võidab absoluutselt kogu aeg. Trump ütleb, et ta ei usu seda jama. Ja sa võid kindel olla, et suur osa ameeriklasi ei usu seda ka. Aga see on fundamentaalselt kõige olulisem osa Eesti Vabariigi julgeolekupoliitilisest identiteedist. Me oleme kübersõja esmasündinud. Aga uus narratiiv ütleb: s*ttuge pihku ja pigistage rusikaks oma infosõda. Ta ütleb seda CIA-le ja kogu maailmale. Ma arvan, et Asendamatud tundsid seda tulemas. 

See on Trumpi lammutusmasina kõige suurem teene inimkonnale. Tegelikult on isegi kahju, et Asendamatud kukkusid. Ma tahaks mõnuga näha, kuidas Taavi Rõivas peaministrina vingerdab Ukraina küsimuses. Proovi sa seda neonatslikku korrumpeerunud režiimi kaitsta, kui sul ei ole selja taga inimkonna ajaloo kõige valelikuma inimese tuumarusikat. See inimene aga kaotas valimised. Ja Trump ilmselt ütleks: mine sõdi, Taavi, kui tahad. Tegelikult saavad infosõja spetsialistid nii siin kui sealpool Atlandit Uberit sõitma ja valitsust kiruma. Nii arvab ka Taleb. 

Segadust saab retsilt olema. Vaata, Trump on faša, aga ta on ajaloost õppinud faša. Väga ei usu ma tulemas genotsiidi ega muud jama – ta ei ole nats, mitte kusagilt otsast. Kindel aga võib olla, et USA majanduse keerab ta kasvama. Fašade poliitika teeb seda alati. Ma ei tea, mis juhtub näiteks Euroopas siis, kui USA majandus kasvab mõnel aastal kahekohalise numbri. Euroopas saab poliitikutega rahulolematust olema üüratult. 

Kõik see on kajakakisa

Marx kirjutas, et valitseva klassi ideed on igal epohhil valitsevad ideed. Trumpi valitsus saab olema megaoligarhiline. Kindralid, miljardärid. Nende ideed käivad nii kõrgelt üle infosõja suitsupääsukese pea, et isegi naerma ei aja. Isegi Putin ja Setšin on nende kõrval Wikmani poisid. Aga nad räägivad Putiniga sama keelt. Euros, Dollars, Yeniz. Ja tugevad teevad, mida tahavad, ja nõrgad kannatavad, mida peavad.

See on nagu maailma pöördumine preplatonlikuks, Thukydidese ja Periklese ja Protagorase mõtete juurde. Platoni, inimajaloo kõige kahjulikuma filosoofi kõige reeturlikum idee oli see, et tõde ja tegu tuleb lahutada. Et filosoofia peab tegelema ainult tõega, tegu jäägu poliitikutele. Aga mida sa muidugi oligarhide sülekoeralt muud ootad. Platoni suur narratiiv visati ka aknast välja. Trump talks the talk and walks the walk. Inimene on kõige mõõt. America first.   

Senini peetakse inimkonna suurimaks korruptsiooniks Periklese valitsemise ajal toimunut, kus ta suurima osa riigi SKTst jagas sõpradele ehituslepinguteks, et ehitada akropol. See, mis saab tulema nüüd Ameerikas, see saab olema nii palju ilusam, võimsam, suurem. Mark my words. Ja tuleta meelde, kuidas Ateena demokraatia lõpuks hävis. Just. Pidevate korruptsioonikohtuasjadega. Kuni Perikles tundis, et on kaotamas ja otsustas: sõda Spartaga ftw. Edasine on ajalugu. Oligarhid ja Platon. 

Aga see kõik on kajakakisa. Naljakas on kogu aeg. Selles võib olla kindel, et enamus eksis jälle peaaegu kõiges. Peale Ahto Lobjaka pole Eestis suurt kellelgi maailma muutumise asjus õigus olnud – alates NATO artikkel 5st, mille pärast teda tümitati, kuid ka laiemalt. Nii et istume Twitteris. Loeme Trumpi ja Lobjakat. Igav ei hakka. Iga kord, kui mõni poliitik räägib igavesest Eesti riigist, siis nutame end magama. 

Positiivset ka. USA oli väga lähedal sellele, et saada endale sotsialistist president. Ükskõik, mida sulle räägitakse, tea: kommunism elab. Ja võidab. Kaugel silmapiiril terendab uus ajaloost õppinud Stalin. Parafraseerides kadunud Leonard Cohenit: kommunism tuleb USAsse. Ja elu läheb nii palju ilusamaks, nii palju lõbusamaks. Mõnele inimesele lihtsalt meeldib vaadata maailma põlemas.