Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kaubamärgi kasutamine lepi lihtsalt kokku

    Kalev KäosaarFoto: Raul Mee

    Kaubamärgivaidluste praktikas jõutakse järjest rohkem omavaheliste kokkulepeteni, kirjutab patendivolinik Kalev Käosaar.

    Protsessiloogika järgi peaks kaubamärgi registreerimistaotluse esitamisele eelnema kaubamärgiotsing, mille käigus tuleb vaadata Eesti ja Euroopa Liidu kaubamärgibaasides registreeritud kaubamärke.  Otsingu põhjal saab otsustada, kas valitud kaubamärgiga on mõtet edasi liikuda või mitte.
    Sageli juhtub, et ettevõtja otsingut ei tee või kontrollib ainult seda, kas keegi juba samasugust märki kasutab. Identsete märkide kontroll ei ole piisav. Registreerimist takistavad ka varasemad sarnased kaubamärgid. Ehkki otsing ei anna kunagi garantiid, et kaubamärk registreeritakse, toob see siiski välja suuremad riskikohad.
    Ekspertki on inimene
    Erinevalt enamikest ELi liikmesriikidest kontrollib Eesti patendiamet kaubamärgi ekspertiisi käigus, kas taotletav kaubamärk on mõne registreeritud kaubamärgiga segiaetavalt sarnane. Kui nii, nõuab ekspert varasema kaubamärgiomaniku nõusolekut. Kindlasti on märkide sarnasuse otsus subjektiivne, sest ka ekspert on inimene.
    Patendiameti keeldumisteatele on võimalik esitada argumenteeritud vastuväited ning sageli aitab, kui piirata oma kaupade või teenuste loetelu. Tasub kaaluda nõusoleku hankimist varasema kaubamärgiomaniku käest. Kui nõusolekut ei ole ja vastuväidetest hoolimata jääb patendiamet enda seisukoha juurde, lõpeb ekspertiis lõpliku keeldumisotsusega. Otsuse peale on võimalik edasi kaevata tööstusomandi apellatsioonikomisjoni. Kui patendiamet ekspertiisi käigus ei leia ühtegi takistust, sh varasemat kaubamärki, siis teeb amet registreerimisotsuse ja kaubamärk avaldatakse kolmandatele isikutele tutvumiseks.
    Järgneb kahekuuline vaidlustusperiood, mille käigus kõik asjast huvitatud saavad vaidlustada patendiameti otsuse registreerida hilisem kaubamärk. Nii juhtus ka väikeettevõtjaga, kellel ei õnnestunud oma kaubamärki Eestis registreerida. Vaidlus on kaubamärgitaotleja ning varasema kaubamärgi omaniku vaheline.
    Halb kokkulepe on reeglina parem kui hea vaidlus. Peaaegu alati tasub suhelda varasema kaubamärgi omanikuga ning teha selgeks, milles seisneb vaidlustaja mure ja otsida kokkuleppe võimalust. Valdav enamik kaubamärgivaidlustest on võimalik lahendada rahumeelselt ning pikaajaline vaidlus ei tasu ennast ära. Kokkuleppe raames on võimalik näiteks piiritleda kaubamärgi kasutamise täpsem valdkond või piirkond, kus hilisem kaubamärgitaotleja kaubamärki kasutab.
    Protsess kiiremaks
    Kui otsingu tulemusena on ette näha varasemate kaubamärkide tõttu takistusi, tasub Eesti kaubamärgitaotluse asemel kaaluda ELi kaubamärgitaotluse esitamist. ELi kaubamärgiamet küll teavitab varasemate sarnaste kaubamärkide omanikke hilisemast kaubamärgist, kuid ei vastanda neid. Sageli selgub, et tegelik huvi hilisema kaubamärgi vaidlustamiseks puudub.
    Ka Eestis on viimane aeg minna üle uuele süsteemile ning kaotada ära varasemate õiguste kontrollimine patendiameti ekspertiisis. Selliselt saab kiirendada kaubamärkide registreerimist. Vähenevad riigi kulud menetlusele ning mis kõige olulisem – patendiameti tegevus ei tekita eraõiguslikke vaidlusi.
  • Hetkel kuum
Carri Ginter: küsigem, mis on Eesti konkurentsieelised
Eestil tuleb keskenduda sellele, et oleksime atraktiivne keskkond investeeringuteks - meie konkurentsieeliseid tuleb kaitsta ja luua juurde, kirjutab Soraineni büroo vandeadvokaat Carri Ginter vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Eestil tuleb keskenduda sellele, et oleksime atraktiivne keskkond investeeringuteks - meie konkurentsieeliseid tuleb kaitsta ja luua juurde, kirjutab Soraineni büroo vandeadvokaat Carri Ginter vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Taavi Tamkivi: meil pole ruumi poolikuteks lahendusteks Kuidas panna Eesti majanduse taas kasvama?
Peame Eesti majanduskasvu taastamiseks olema proaktiivsed ja visionäärid ning investeerima innovatsiooni, kirjutab iduettevõtja Taavi Tamkivi vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Peame Eesti majanduskasvu taastamiseks olema proaktiivsed ja visionäärid ning investeerima innovatsiooni, kirjutab iduettevõtja Taavi Tamkivi vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Enamik ameeriklasi näeb majandust halvenemas
USA ülikooli läbiviidud küsitlusest selgus, et kõrge inflatsiooni ja tõusvate intressimäärade taustal arvab enamik ameeriklasi, et juba niigi halvas seisus majandus halveneb veelgi.
USA ülikooli läbiviidud küsitlusest selgus, et kõrge inflatsiooni ja tõusvate intressimäärade taustal arvab enamik ameeriklasi, et juba niigi halvas seisus majandus halveneb veelgi.
Reaalajas börsiinfo
Perefirma lugu: võistlustantsijast poeg peab koos isaga kalaäri
Väikefirma Kalaarsenal asutaja Tiit Veskus ja tema võistlustantsija taustaga poeg Robert Veskus on ühel meelel, et väikeäri pidamine on elustiil, mida peab nautima. Tuleb rõõmu tunda väikestest asjadest ning siis tulevad ka rahulolevad kliendid, on Tiit Veskus veendunud.
Väikefirma Kalaarsenal asutaja Tiit Veskus ja tema võistlustantsija taustaga poeg Robert Veskus on ühel meelel, et väikeäri pidamine on elustiil, mida peab nautima. Tuleb rõõmu tunda väikestest asjadest ning siis tulevad ka rahulolevad kliendid, on Tiit Veskus veendunud.
Merko juht ladus oma vundamendi raamatutega: see oli vapustav kogemus "Juhi juttude" värske saade
Merko Ehituse juhatuse esimees Andres Trink oli 1990. aastatel koos Peep Vainuga kaks esimest eestlast, kes Ameerikas raamatuid müümas käisid. Sellest sai tema elu muutev kogemus, mis pani vundamendi järgnevatele valikutele.
Merko Ehituse juhatuse esimees Andres Trink oli 1990. aastatel koos Peep Vainuga kaks esimest eestlast, kes Ameerikas raamatuid müümas käisid. Sellest sai tema elu muutev kogemus, mis pani vundamendi järgnevatele valikutele.
Puidutöösturite kõneisik: loodame mõistlikule kliimaseadusele
Riigi laual on mitu olulist algatust, kus ettevõtjaid kaasates ja kuulates võiks kasu tõusta Eesti konkurentsivõime parandamisele ja seeläbi ka maksulaekumistele, kirjutab Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu (EMPL) juhatuse esimees Jaano Haidla Äripäeva Infopanga puidutööstuse konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Riigi laual on mitu olulist algatust, kus ettevõtjaid kaasates ja kuulates võiks kasu tõusta Eesti konkurentsivõime parandamisele ja seeläbi ka maksulaekumistele, kirjutab Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu (EMPL) juhatuse esimees Jaano Haidla Äripäeva Infopanga puidutööstuse konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Topeltpaberid ja võltsitud hinnad: Eestist imbub sõidukeid Kesk-Aasia kaudu Venemaale Ettevõtjad laiutavad ametnike nõudmise peale käsi
Teisipäeval jõustus pea täielik igas hinnaklassis autode Venemaale eksportimise keeld, kuid tolliametnikud on juba varem pannud pettuste tõttu kätt ette tehingutele Kesk-Aasia riikidega, kuhu viidud sõidukid on jõudnud hoopis Venemaale.
Teisipäeval jõustus pea täielik igas hinnaklassis autode Venemaale eksportimise keeld, kuid tolliametnikud on juba varem pannud pettuste tõttu kätt ette tehingutele Kesk-Aasia riikidega, kuhu viidud sõidukid on jõudnud hoopis Venemaale.
Eesti süsinikujälge kahandab tuuleenergia
Eesti on seadnud eesmärgiks saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus, vähendades seeläbi keskkonnamõju. Tuuleenergia arendamine on üks võimalus kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks.
Eesti on seadnud eesmärgiks saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus, vähendades seeläbi keskkonnamõju. Tuuleenergia arendamine on üks võimalus kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks.
Raadiohommikus: Madis Toomsalu esimesed kommentaarid LHV võlakirjade märkimisest
Kolmapäeval selguvad LHV võlakirjade märkimise tulemused. Püüame kohe hommikul teada saada, kui palju ja millistes proportsioonides investoritele võlakirju jagus. Stuudios on LHV grupi juht Madis Toomsalu.
Kolmapäeval selguvad LHV võlakirjade märkimise tulemused. Püüame kohe hommikul teada saada, kui palju ja millistes proportsioonides investoritele võlakirju jagus. Stuudios on LHV grupi juht Madis Toomsalu.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.