Kolm nõuannet valitsusele

Maailmamajandus on nõrgapoolne. Euroopa liidu tuleviku arengute osas valitseb ikka ebakindlus. USA presidendi Donaldi Trumpi käitumine oma ameti esimesetel päevadel annab kerge aimduse, et oma ametikohale ta passiivselt kulgema ei tulnud. Asja ei tee lihtsamaks ka naftahinna jätkuv volatiilsus ning toornafta viimaste kuude hinnakasv. Euroopas on „helikopteriraha“ jagamise programmi raamides ostetud kokku juba üle triljoni euro, kuid ainult rahapoliitika euroala majanduskasvu ei tekita. Kiirem majanduskasv saavutatakse suurema investeerimisaktiivsusega.

Eesti majanduse olukord on Euroopa kontekstis tegelikult üsna hea, kuigi meie majanduskasvu prognoosid on peale finantskriisiperioodi ühed madalaimad. Kasvu on vedanud sisetarbimine. Elanike sissetulekud ja ostujõud on viimaste aastate jooksul kenasti kasvanud, tarbimiskasv ületab majanduskasvu. Agat ainult sisetarbimise toel Eesti majanduskasv hoogu sisse ei saa. Majanduskasvu võtmeks on ettevõtete investeeringud ning teenuste ja toodangu eksport.

Hea uudis on see, et ettevõtete investeerimisaktiivsus on alates 2016. aastast hakanud suurenema. Suurema investeerimistõuke jaoks on paar asja, mis on vaja korda teha. Mõne asjaga saavad ettevõtjad ise hakkama, mõnes tegevuses on vaja valitsuse toetavat kätt. Majanduskasvule saab anda lisastiimuleid. Mis need on ning kuidas tekitada ettevõtjates suuremat kindlustunnet investeerida ja laieneda?

Esiteks, valitsuse võimuses on ettevõtjate maksukoormuse langetamine või vähemasti stabiilsena hoidmine. Radikaalsed ja rutakalt ettevõetud maksumuudatused löövad ettevõtjate kindlustunde pihta valusalt. Eesti majandusstruktuuris on juba mõnda aega toimumas mitmed olulised trendimuutused – traditsioonilise puidu-, metalli-, energeetika- ja kergetööstuse kõrval arenevad jõudsalt uued, tööjõupõhised tööstusharud. Näiteks logistika, hulgi- ja jaekaubandus, IT (sh finantstehnoloogia firmad) ning andmeside teenused. Suurim maksukulu teenussektorile on seotud tööjõu maksustamisega (sotsiaalmaksud, tulumaks). Mahukamad investeeringud kõrge lisaväärtusega teenussektorites sõltuvad tulevikus Eesti maksupoliitika õigetest käikudest.

Teiseks, tuleb ellu viia suure mõjuga investeerimisprojektid. Valitsus on pikaajalistes arengustrateegiates ette näinud Euroopa Liidu rahastamise toel ellu viia teede, sildade või muude taristuprojektide investeeringud. ELi rahastamise kasutamine taristuprojektide teostamiseks on veidi takerdunud. Samas hariduse-, tööjõu- ja tervishoiuvaldkonna reformid on pikas perspektiivis veelgi olulisemad ja suurema mõjuga Eesti majandusele.  Valitsus võiks anda erasektorile selge sõnumi, et investeeringud ja kasv on prioriteet. Näidake tugeva investeerimispoliitikaga head eeskuju.

Kolmandaks, soodustage kapitali kättesaadavust ettevõtjatele. Alates Eesti taasiseseisvumisest on Eesti ettevõtjad kapitali kogunud juba pea 25 aastat. Nii pensionifondidel, teistel investeerimisfondidel kui ka erakapitalil on käes arvestatav kapital, mida investeeritakse praegu peamiselt Eestist väljapoole. Kokku on Eestis tegutsevad finantsinstitutsioonid investeerinud erinevatesse aktsiatesse ja fondiosakutesse pea 5,2 miljardit eurot! Enamus sellest väljapoole Eestit. Tänases keskkonnas liigub arvestatav finantseerimine pankade väliselt, samas kodumajapidamiste ja ettevõtete hoiused Eesti pankades on kasvanud ligi 12 miljardile eurole.  

Mitme riigiettevõtte börsile viimine oleks tugev sõnum kohalikele ja välisinvestoritele. Rahastamise laiem kättesaadavus on väga oluline kohaliku kapitalituru elushoidmisel ja majanduskasvu soodustamisel.