Elo Kiivet • 11. aprill 2017
Jaga lugu:

Väga kallis ja väga rumal

Elo Kiivet  Foto: erakogu

Reidi tee projekti on sisse kirjutatud, et ummikuid sellega ei lahenda, aga linnaruumi hävitab projekt küll, kirjutab arhitekt ja urbanist Elo Kiivet.

Uus Reidi tee ei lahenda ummikuid ning see on kirjas ka praeguses ehitusluba taotlevas K-Projekti lahenduses endas. Järgnevate tänavate läbilaskvus seab piirid ja seda probleemi Reidi tee läbisurutav lahendus kuidagi ei mõjuta. Seega on tegu kasutu ja kahjuliku ettevõtmisega, mis läheb maksma liiga palju ning tekitab pöördumatut kahju väärtuslikule ja unikaalsele mereäärele, muu hulgas kaob otsekontakt merega.

Kaubaveod Vanasadamas vähenevad märkimisväärselt, mistõttu on magistraal ebavajalik ka Tallinna Sadamale – mürarikas liiklussõlm vaid vähendab piirneva kinnisvara väärtust. Rahapõletamise asemel peaks tõsiselt kaaluma alternatiive, sest väiksem sõiduradade arv tähendab vähem ehitatavaid ja hiljem hooldust vajavaid asfaldi ruutmeetreid. Lisaks saab nii enam panustada tänava ruumilisse kvaliteeti.

Reidi tee häda on lühidalt see, et keskendutakse väga lühikesele ajavahemikule, väga väikesele kasutajagrupile, transiitliiklusele ning lahendatakse vaid ühe ristmiku probleemi ja sedagi mitte täielikult – ummik nihutatakse Russalka juurest lihtsalt südalinnale lähemale. Seejuures muutub inimeste pääs mere äärde väga keeruliseks ja isegi ebameeldivaks.

Aegunud käsitlus planeerimisest

Kogu Reidi tee planeerimisviis kordab vigu, mida teised linnad on asunud kalli hinnaga parandama, näiteks ümber ehitama jõgesid ääristavaid kiirteid parkideks. Autokeskne planeerimine on oma aja ära elanud, see ei vii edasi ega järgi kuskilt otsast jätkusuutlikku arengut. Rohkem sõiduradasid ei lahenda ummikuid, vaid toob tänavatele rohkem autosid. Samamoodi toob hea avalik ruum seda kasutama rohkem inimesi ning kehv kvaliteet ja ebamugav kasutus peletab inimesi. Planeerida tuleb ikka inimestele, mitte autodele – linn ongi inimesed.

Juba aastal 2007 kiitis linnavolikogu heaks kontseptsiooni „Tallinna avamine merele“, mille üheks eesmärgiks on saada rahvaküllane linnaruum. Veeäärsed magistraalid seda kindlasti ei soodusta – tundub, et vahepeal võeti uus suund, mis linna merest hoopis veel põhjalikumalt ära lõikaks. Kurb on siinjuures see, et ignorants ja ühishüvest ülesõit toimub linnavalitsuse enda sees, kes seaduse järgi avalikku ruumi kaitsma on määratud. Eri ametid tunduvad ajavat oma kitsapiirilist suunda ilma ühtse nägemuseta, keskkonda tervilikult arendava visioonita. Ilma suurema pildita ei saa tulevikku planeerida.

Ehitusloa taotlemine oli küll aeglustunud, sest nii riiklik keskkonnaamet kui ka muinsuskaitseamet oma kooskõlastust ei andnud, aga värskeima info põhjal on need load laekunud või laekumas.

Valimistest tingitud kiirustamine

Liigse kiirustamise tõttu, mida lähenevad valimised ilmselgelt takka õhutavad, on tee-ehitus jagatud väiksemateks juppideks, lootuses, et nii on lihtsam lube saada ja ruttu pihta hakata. Kuigi äärmised osad saab nii ehk isegi praeguse vildaka plaani järgi valmis ehitada, ei pruugi keskmine osa senisel kujul läbi minna. Nii võib tekkida olukord, kus eri kallastelt silda ehitama hakates keset jõge selgub, et otsad omavahel kokku ei saagi. Seejuures eiratakse demagoogiliselt paljude erialaspetsialistide, sh välismaiste ekspertide kriitikat ja põhjalikku vigade väljatoomist, mida tegelikult kõik veel parandada saaks.

Reidi tee vastu protesteerijad, sh Algatus Merelinna Kaitseks, ei taha kesklinnas ehitustegevust keelata ega autosid keelustada. Tänava kui sellise vastu ei ole keegi, aga senine asjade käik ei ole toimunud ausalt ega õiglaselt. Reidi tee protsess tuleks peatada muudatuste sisseviimiseks – mitte määramata ajaks või tänavat keelates, vaid kuni vajalikud eeltööd (osa juba algatatud, näiteks Tallinna liikuvuskava, raskeveokite kesklinnast ärasuunamise uuring) on tehtud ning nendest tulenevad reaalsed muudatused sisse viidud.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum