Maksuhaldur on astunud sammu ausama ettevõtluskeskkonna trepil, hindab PwC maksuosakonna juht Hannes Lentsius maksuameti sellest kuust käivitunud maksukohuslaste andmete avalikustamise mõju.
- Hannes Lentsius Foto: Eiko Kink
Maksuhaldur hakkab alates sellest kuust kvartaalselt avaldama oma kodulehel lisaks tasutud maksusummadele ka ettevõtete käibeid ja töötajate arvu. Uuendusena on ettevõtetele loodud võimalus e-maksuametis koostada endale tõend, millele maksumaksja valikul kantakse erinevaid maksudeklaratsioonides esitatud andmeid. Näiteks saab ettevõte tellida endale maksuhalduri tõendi palgatud töötajate arvu, tasutud palgamaksude ning deklareeritud müügitulu osas. See allkirjastatakse maksuhalduri poolt digitaalselt ning saadetakse soovi korral otse tehingupartnerile või laenutaotlust menetlevale pangale.
Maksunõustajana saan nimetatud algatust ainult toetada. Andmete avalikustamine aitab kaasa konkurentsitingimuste võrdsustamisele ning ausa ettevõtluskeskkonna loomisele. Tehingupartneri maksevõimelisuse ning tema maksukuulekuse hindamine majandusaasta aruande pinnalt on pahatihti tänamatu töö. Ühelt poolt on selles kajastatud andmed tavaliselt vananenud. Teisalt on alates sellest aastast oluliselt lihtsustunud väikeettevõtete majandusaasta aruande nõuded ning selle pinnalt on tehingupartneritel raske langetada hinnanguid ettevõtte maksekäitumise osas. Vähemtähtis ei ole ka töökohti loovate tööandjate tunnustamine.
Ühiskondlik järelvalve
Pehme meetmena võimaldab andmete avaldamine ühiskonnal endal teostada kontrolli ettevõtete üle. See lihtsustab alapakkumiste avastamist hangetel kui ka ebaausate konkurentide tuvastamist. Ühiskonna enda kontroll on tihtipeale oluliselt efektiivsem ja kiirem, kui riiklikult korraldatud järelevalve. Seejuures puudub sellel bürokraatia ning vajadus täiendavalt kasvatada ametnike armeed.
Loodetavasti võtab see ära ka vajaduse kehtestada täiendavaid administratiivseid nõudeid kõigile maksumaksjatele nagu need igal kuul võtavad töötamisregistri või käibedeklaratsiooni lisade näol raamatupidajatelt nii mõnegi täiendava lisatunni.
Maksuhalduri algatus on huvipakkuv ka laiemast aspektist. Äripäeva veergudel on korduvalt rõhutatud vajadust, et riik suudaks juba kogutud infot jagada erinevate riigiorganite vahel. Üksikisikult või ettevõttelt sama info küsimine erinevate riigiorganite poolt saab e-residentsuse lipulaeval olla lubatud ainult väga piiratud juhtudel. Sama oluline on riigi valduses oleva info jagamine erasektoriga, kui sellest võib ühiskonnal laiemalt kasu tekkida. Sellel on loomulikult selged piirid ning maksusaladus on ja peab jääma ka tulevikus kaitstuks.
Seotud lood
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.