Mine koosolekule!

Kuna osanikel puudus varem sellises olukorras konkreetne käitumisjuhend, siis peaks lahend aitama ära hoida hulga asjatuid vaidlusi koosoleku otsuste tühisuse teemal. Praktikas tähendab see eelkõige, et osanikel tuleb teates märgitud ajal koosolekule kohale ilmuda ka siis, kui enne koosolekut on esitatud päevakorra täiendamise nõue, ning mitte jääda ootama uut koosoleku aega.

Küsimus oli seni lahtine, kuivõrd päevakorra täiendamise sätted äriseadustikus võimaldasid eri tõlgendusi. Tavaliselt võttis juhatus osanike täiendavad küsimused päevakorda, kui need olid esitatud vähemalt kolm päeva enne koosolekut, ning teavitas seejärel osanikke sellest nädal aega ette. Igal päevakorra täiendamisel tuli kokku kutsuda uue tähtajaga koosolek. Riigikohtu lahend annab mõista, et uue koosoleku kokkukutsumist ei pruugi alati vaja olla ning osanike lisaküsimusi võiks arutada ka järgmisel koosolekul.

Hiljutise lahendi kohaselt kutsus kostja juhatus tähtajaks kokku koosoleku, kuid esitas kolm päeva enne koosolekut hagejatele päevakorra täiendamise teate. Hagejad ei läinud koosolekule, sest leidsid, et igast päevakorra täiendamisest tuleb neid vähemalt seitse päeva ette teavitada ja kokku leppida uus koosoleku aeg. Koosolek toimus seejärel teates märgitud ajal ilma hagejateta, muu hulgas võeti koosolekul vastu otsuseid täiendatud päevakorra järgi. Hagejad vaidlustasid koosolekul vastuvõetud otsused kohtulikult ning nõudsid otsuste tühisuse tuvastamist.

Riigikohus märkis, et päevakorra täiendamine oli lubamatu, sest osanikke ei teavitatud sellest nõuetekohaselt seitse päeva ette. Samas asus kohus seisukohale, et mitte kõik sellisel koosolekul vastu võetud otsused ei ole tühised koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu. Osanikel tuleb iga konkreetse otsuse tühisust eraldi põhjendada ja märkida konkreetne rikkumine.