Kaspar Oja • 24. mai 2017
Jaga lugu:

Majandus ei vaja lisakütet

Kaspar Oja  Foto: Andres Haabu

Majanduse olukord on viimasel ajal paranenud ja vajadus selle ergutamise järele vähenenud. Seetõttu peab valitsus olema ettevaatlik, et majandust lisastiimuliga mitte üle kuumendada, kirjutab Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.

Ettevõtjate hinnangud viimaste kuude kohta osutavad esimeses kvartalis tugevale majanduskasvule. Sama näitavad ka tootmise mahuindeksid ja väliskaubanduse andmed. Kasvu kiirenemise taga on ilmselt nii väliskeskkonna tugevnemine kui ka investeeringute taastumine. Majanduse stimuleerimise vajadus on seega vähenenud.

Pilt hakkas paranema juba möödunud aasta juulis, kui tööstustoodangu mahuindeks hakkas kasvama. Alates sellest ajast on tööstustoodangu kasv kiirenenud ja oli märtsis juba ligi 15%. Olulist rolli on mänginud energia- ja põlevkivisektori taastumine tänu kõrgemale naftahinnale ning ressursitasude süsteemi muutusele, kuid ka teised majandusharud on kasvanud. Suurematest sektoritest langes toodang elektroonikatööstuses, mis mõjutab küll ettevõtlussektori käibenäitajaid, kuid mille mõju SKPle on imporditud sisendi suure osakaalu pärast väiksem.

Majandusaktiivsus näib suurenevat kogu maailmas

Ka meie lähimate kaubanduspartnerite, Läti, Leedu ja Soome majanduskasv oli esimeses kvartalis kvartalivõrdluses 1,5% läheduses, mis on ajalooliselt väga tugev näitaja. Eesti majanduskasv võis jääda kvartalivõrdluses naaberriikidele veidi alla, sest neljandas kvartalis toimunud aktsiisikaupade varumine nihutas osa esimese kvartali kasvust neljandasse kvartalisse, nii et neljanda kvartali majanduskasv oli Eestis juba tugevam kui naaberriikides.

Eri andmeallikad viitavad sellele, et esimeses kvartalis kasvasid jõuliselt ka investeeringud. Tõsi, osalt on investeeringute kasv tingitud transpordisektori ühekordsetest suurprojektidest, kuid sellest hoolimata on see hea uudis.

Investeeringute taastumise taustal on kasvanud ka ehitusettevõtete hinnangud toodangule. Esimese kvartali küsitlusandmed osutasid laiapõhjalisele ehitusmahtude ja -tellimuste kasvule, kusjuures hinnangud tellimustele paranesid kõige enam rajatistele spetsialiseerunud ettevõtetes. Seega on nüüd tõenäoliselt viimaks käivitumas Euroopa tõukefondidega seotud investeeringud, mille vähesus on viimastel aastatel majanduskasvu tagasi hoidnud. Ehituse kasvule osutavad ka liiva, kruusa jms kaevandamise enam kui 50% kasv ja ehitusmaterjalide tootmise 25%l kasv märtsis.

Tööjõupuudus survestab palku tõstma

Kõrge hõivemäär ja madal tööpuudus osutavad sellele, et majanduse maht pigem ületab potentsiaalset tootmisvõimsust, kui jääb sellele alla. Samuti on küsitluste järgi suurenenud ettevõtjate mure töötajate leidmise pärast. Tööjõupuudus survestab kiiremini palku tõstma, tootmise kallinemine võib aga konkurentsivõimet halvendada. Kui võrrelda ettevõtjate hinnanguid tööjõupuudusele ja konkurentsivõime muutusele, siis joonistub välja trend, et need majandusharud, mis tunnetasid aasta eest tööjõupuudust teistest teravamalt, on langetanud oma konkurentsivõimehinnanguid teistest enam. Tunnetatav tööjõupuudus pole aga veel kaugeltki sellisel tasemel kui buumi ajal 2006. ja 2007. aastal.

Igal juhul annab vähemalt lühiajaline majandusstatistika märku, et majanduse olukord on viimasel ajal paranenud ja vajadus majanduse ergutamise järele selgelt vähenenud. Seetõttu peab valitsus olema ettevaatlik, et majandust lisastiimuliga mitte üle kuumendada.

Jaga lugu:
Hetkel kuum