Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Inimtõkkepuust IT-imeni
Jürgen KlemmFoto: Andras Kralla
Tühja sest tiigrikuvandist - innovatsiooni tõukejõud on ju alles, kirjutab ajakirjanik Jürgen Klemm.
Kui ma läinud aastal esmakordselt Moskvat külastasin, siis Kremli ja muuseumide kõrval oli mulle meeldejäävaimaks nähtuseks parklate inimtõkkepuud. Inimesed, kes seisavad eraparklate sissepääsu ees, et sinna võõraid autosid ei pargiks.
Seda näidet olen ma kasutanud väga sageli, kui olen välismaal pidanud selgitama Eesti IT-ime ajalugu. Ma kujutan ette, et elektrooniline tõkkepuu peaks Moskvas maksma vähemalt kaks korda nii palju, kui on parkla sissepääsu ees seisva inimese aastapalk. Muidu oleks ju elektroonilise lahenduse mõttekus iseenesestmõistetav. Kui töötaja muutub lihtsate tööde jaoks liiga kalliks, otsustatakse tehnoloogiliste lahenduste kasuks.
Teine viis tehnoloogiliste lahendusteni jõuda on Eesti moodi: tööjõud ei pruugi olla nii kallis (kui mõtleme 15 aasta tagusele ajale), kuid sellest on puudu. Minu vastus küsimusele, kuidas me jõudsime tehnoloogilise innovatsiooniga nii kiiresti teistest ette, oli üks: meil polnud teist valikut.
Möödunud nädalal laineid löönud uudis 750 000 vigase kiibiga ID-kaardist pani meid kartma, et see toob kaasa võnked ka välismaal. Et kas meie tiigrikuvand sai kannatada. Üks teine möödunud nädala uudis, mis oli oma numbrilt küll palju väiksem – 12 000 täitmata töökohta –, on selles küsimuses palju suurema tähendusega. Tühja sest kuvandist, sest kuhugi pole kadunud innovatsiooni endaga kaasa toonud probleem: meil pole teist valikut.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.