- OMX Baltic0,01%300,04
- OMX Riga0,11%893,97
- OMX Tallinn0,00%2 068,71
- OMX Vilnius0,21%1 204,98
- S&P 5000,78%6 276,13
- DOW 300,8%44 838,77
- Nasdaq 0,93%20 582,85
- FTSE 1000,51%8 819,33
- Nikkei 2250,06%39 785,9
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,97
- OMX Baltic0,01%300,04
- OMX Riga0,11%893,97
- OMX Tallinn0,00%2 068,71
- OMX Vilnius0,21%1 204,98
- S&P 5000,78%6 276,13
- DOW 300,8%44 838,77
- Nasdaq 0,93%20 582,85
- FTSE 1000,51%8 819,33
- Nikkei 2250,06%39 785,9
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,97
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Halloo, tulge 21. sajandisse
Kuidagi on juhtunud, et gümnaasiumilävendi vaidlustes on kaduma läinud inimene – see 15aastane põhikoolilõpetaja, kelle ümber ometi kogu tants käib.
Minister Repsi eesmärk on üllas: riik on panustanud märkimisväärselt kutseharidusse, kuid neid, kes valivad kutsekooli, on endiselt vähevõitu. Siiski – kuivõrd Repsi hariduskvoot puudutaks igal aastal peaaegu 900 noort, tuleks selle uitmõttega ehk pisut hoolikamalt ümber käia.
Õpilastest, kelle keskmine hinne põhikooli lõpus on alla 2,5, katkestab gümnaasiumiõpingud 60%, vahendas ERR. Kuid kas pole hämmastav, et 40% nendest suudab siiski lõpetada? See on ju suurepärane tulemus! Nõmme ja Orissaare gümnaasiumide juhid räägivad kogemustest õpilastega (eriti poistega!), kes on gümnaasiumi pääsenud võrdlemisi nõrkade tulemustega, kuid jõudnud õppides ühtäkki parimate sekka.
Siiski kiputakse neid juhtumeid käsitlema kuidagi anonüümselt, vaevumata süvenema, miks see või too õpilane pole suutnud põhikoolis keskmist hinnet kuidagi üle kolme pigistada. Aga põhjuseid võib üles loetlema jäädagi: tõrjutus koolis, konflikt mõne aineõpetajaga, kehv tervis, raskused mõne õppeainega keerulised peresuhted või raske majanduslik olukord.
Mille põhjal otsustada?
Mässavate hormoonidega 15aastasel on tegelikult peas kõik peale õppimise – sport, huviringid, atraktiivsed vastassoo esindajad. Kui lisada veel selle vanuse ise- ja kõiketeadvus, samas ka tohutu ebakindlus, trots, emotsionaalsed tõusud ja mõõnad, suutmatus ise oma probleeme lahendada ja eneseotsingud, siis mille põhjal me saame selle noore ja tema tulevikupotentsiaali kohta järeldusi teha?
Lävendi pooldajad ei näe kahjuks, et 15aastane noor ei ole võimeline haridussüsteemis ise enda eest väljas olema. Ma ei räägigi sellest, et 9. klassi lõpetaja teaks, kelleks ta saada tahab, või mõistaks, kui oluline on tal gümnaasiumi pääseda, pigem pean silmas, et selles vanuses ei ole noorel piisavalt enesekindlust, julgust ega võimu seista oma õiguste eest ja võidelda süsteemiga. Kui talle on aastaid räägitud, kui laisk ja rumal ta on, võtab ta ühel hetkel selle teadmise omaks ja lepib sellega, olles lõpuks veendunud, et ongi ise oma hädades süüdi ja kuhjaga ära teeninud kogu suhtumise, mis talle osaks saab. Piisav enesekindlus enda eest seismisel eeldab paraku piisavat vanust.
Veel üks põhjus, miks põhikooli lõpetaja tulemused võivad keskmisest madalamad olla, on kindlasti ka süsteemi sobimatus. Pole ju uudis, et nii mõneski koolis õpetatakse 21. sajandi õpilasi 20. sajandi õpikute järgi ja 19. sajandi meetoditega. Aasta-aastalt olukord paraneb, ent paratamatus on, et õpilased on oma õpetajatest alati põlvkonna jagu ees ja nii õpetajate kui ka lapsevanemate suust kuuleme sageli „aga kui mina koolis käisin, siis …” ja „vaata, meie ajal …”. Kuidagi raske on tulema arusaam, et ei ole enam „meie aeg” ja me ei saa võtta tänapäeva lapsi kui iseenda nooremaid versioone – kui meie saime hakkama, küll saavad nemad ka.
Tööturg hakkab juba taipama, et noortel on tööle hoopis teistsugused, uut moodi ootused, ja kui need ei ole täidetud, hääletavad nad jalgadega. Pedagoogikasse jõuab see teadmine aga miskipärast väga vaevaliselt. Kõige kurvem on, et 15aastane ei saa jalgadega hääletada ja ära minna, tema peab jääma, peab toime tulema.
Karjääripöördeid tuleb juurde
Kohustusliku kooliea tõstmisega võiks pigem kohustuslikuks teha ka gümnaasiumihariduse – olgu siis kutsekoolis, päevakoolis või täiskasvanute gümnaasiumis. Me oleme välja kasvanud ühiskonnast, kus pensionile mindi samast töökohast, kuhu omal ajal praktikale suunati, ja üha sagedamini tunnevad ka keskealised inimesed, et tahavad oma elus midagi muuta, uue eriala omandada. Neljakümneselt ülikooli astuda on täiesti okei, see ei pane enam kedagi kulmu kergitama, kui aga selle tarbeks tuleb alustada 10. klassist, lööks tõenäoliselt enamik käega.
Hetkel kuum
Lõpetuseks aga põhjustest, mis annavad mulle mu enda arvates õiguse üldse sel teemal suu täis võtta. Ma ise olin see kolmeline, kes omal ajal säärase lävendiga gümnaasiumi ei oleks pääsenud. Mis poleks – ei pääsenudki! Mul oli suuri raskusi reaalainetega ja põhikooli matemaatikaeksami sain tehtud pisukese altkäemaksu eest õpetajale, kuid keskkooli mul asja ei olnud. Ja hea oli! Mulle tõepoolest ei sobinud tolle aja koolisüsteem ja alles täiskasvanute gümnaasiumis leidsin lõpuks, et mulle meeldib õppida. Reaalained valmistasid muidugi endiselt peavalu ja jumal teab, kas ma sellegi kooli oleksin lõpetanud, kui 1995. aasta poleks juhuslikult olnud ärme-tänavu-kohustuslikku-mata-eksamit-tee-aasta.
Praeguseks on mul taskus paber, mis annab õiguse õpetada eesti keelt ja kirjandust nii põhikooli kui gümnaasiumi astmes, ma kirjutan teatud dokumentidel oma nime taha PhD ja imestan siiralt, kas tõesti oleks mu haridustee pidanudki lõppema kutsekoolis. Mille poolest ma siis tegelikult kehvem olen neist, kes omal ajal põhikooli kiituskirjaga lõpetasid? Need küsimused panevad mind kahtlema, kas gümnaasiumi pääsu üle on ikka adekvaatne otsustama inimene, kes oli omal ajal läbinisti viieline, või peaks siiski uurima, mida arvavad need, kes on eluaeg kõige kiuste pusinud ja rassinud, teinud tohutult tööd ja pingutanud, et veri ninast väljas, ning jõudnud lõpuks ehk märksa kaugemalegi.
Loe detailsemaid põhjendusi ja autori enda kogemust personaliuudised.ee.
Enimloetud
Viimased uudised
Firma jagas omanikutulu 4 miljonit eurot
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele