Halloo, tulge 21. sajandisse

Kuidagi on juhtunud, et gümnaasiumilävendi vaidlustes on kaduma läinud inimene – see 15aastane põhikoolilõpetaja, kelle ümber ometi kogu tants käib.

Minister Repsi eesmärk on üllas: riik on panustanud märkimisväärselt kutseharidusse, kuid neid, kes valivad kutsekooli, on endiselt vähevõitu. Siiski – kuivõrd Repsi hariduskvoot puudutaks igal aastal peaaegu 900 noort, tuleks selle uitmõttega ehk pisut hoolikamalt ümber käia.

Õpilastest, kelle keskmine hinne põhikooli lõpus on alla 2,5, katkestab gümnaasiumiõpingud 60%, vahendas ERR. Kuid kas pole hämmastav, et 40% nendest suudab siiski lõpetada? See on ju suurepärane tulemus! Nõmme ja Orissaare gümnaasiumide juhid räägivad kogemustest õpilastega (eriti poistega!), kes on gümnaasiumi pääsenud võrdlemisi nõrkade tulemustega, kuid jõudnud õppides ühtäkki parimate sekka.

Lõpetuseks aga põhjustest, mis annavad mulle mu enda arvates õiguse üldse sel teemal suu täis võtta. Ma ise olin see kolmeline, kes omal ajal säärase lävendiga gümnaasiumi ei oleks pääsenud. Mis poleks – ei pääsenudki! Mul oli suuri raskusi reaalainetega ja põhikooli matemaatikaeksami sain tehtud pisukese altkäemaksu eest õpetajale, kuid keskkooli mul asja ei olnud. Ja hea oli! Mulle tõepoolest ei sobinud tolle aja koolisüsteem ja alles täiskasvanute gümnaasiumis leidsin lõpuks, et mulle meeldib õppida. Reaalained valmistasid muidugi endiselt peavalu ja jumal teab, kas ma sellegi kooli oleksin lõpetanud, kui 1995. aasta poleks juhuslikult olnud ärme-tänavu-kohustuslikku-mata-eksamit-tee-aasta.

Praeguseks on mul taskus paber, mis annab õiguse õpetada eesti keelt ja kirjandust nii põhikooli kui gümnaasiumi astmes, ma kirjutan teatud dokumentidel oma nime taha PhD ja imestan siiralt, kas tõesti oleks mu haridustee pidanudki lõppema kutsekoolis. Mille poolest ma siis tegelikult kehvem olen neist, kes omal ajal põhikooli kiituskirjaga lõpetasid? Need küsimused panevad mind kahtlema, kas gümnaasiumi pääsu üle on ikka adekvaatne otsustama inimene, kes oli omal ajal läbinisti viieline, või peaks siiski uurima, mida arvavad need, kes on eluaeg kõige kiuste pusinud ja rassinud, teinud tohutult tööd ja pingutanud, et veri ninast väljas, ning jõudnud lõpuks ehk märksa kaugemalegi.

Loe detailsemaid põhjendusi ja autori enda kogemust personaliuudised.ee.