Ohtlikud dividendid

01. november 2017, 06:00
PKF Estonia juht Rein Ruusalu
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20171101/OPINION/171039945/AR/0/AR-171039945.jpg

Aktsionäride ebavõrdsuse saab soovija keerata ka diskrimineerimissüüdistuseks, näitab PKF Estonia juht Rein Ruusalu.

Järgmise aasta algul hakkab kehtima spetsiaalne regulatsioon regulaarselt makstavate dividendide maksustamisel. Tavapärane maksumäär on dividendide puhul teatavasti 20%, seejuures jagatakse maksustatav summa enne maksumääraga korrutamist arvuga 0,8. Regulaarselt makstavate dividendide puhul on maksumäär 14% ja maksustatav summa jagatakse enne maksumääraga korrutamist arvuga 0,86. Juhul kui 14%-ga (makstavat summat on enne maksumääraga korrutamist jagatud arvuga 0,86) maksustatud dividendide saaja on eraisik, siis eraisiku tasandil maksustatakse niisuguseid dividende määraga 7% (maksustatavat summat ei jagata enne maksumääraga korrutamist ühegi arvuga) ning dividende maksev ettevõte peab 7% maksu kinni.

Mis on selle mõte? Mõte on soodustada ettevõtete regulaarset dividendide maksmist, et riik saaks regulaarselt tulumaksu. Üldine idee on endine: kõige rohkem soodustatakse kasumi mitte jaotamist, kuna jaotamata kasumile on maks null, et ettevõtted investeeriksid – see on prioriteet, samas soodustatakse ka regulaarselt kasumi jaotamist. Piltlikult öeldes soodustatakse samal ajal nii pidurile kui ka gaasile vajutamist. 7% eraisiku tasemel maksustamine toodi sisse, kuna tahetakse vältida, et eraisiku ja ettevõtte maksud kokku oluliselt väheneksid praegusega võrreldes. See ei kehti loomulikult juhul, kui Eesti ettevõtte omanik on välismaine juriidiline isik – nende puhul on tegemist reaalse maksukoormuse vähenemisega dividendide maksmisel.

Mida tähendavad regulaarselt makstavad dividendid? Kalendriaastas jaotatud kasum, mis on eelmise kolme kalendriaasta keskmisest jaotatud ja maksustatud kasumist väiksem või sellega võrdne, maksustatakse 14%ga. Esimene niisuguse arvestuse alune aasta on 2018 ning regulatsioon rakendub aastal 2019 ja hiljem makstavatele dividendidele.

Kuidas see praktikas rakendub? Praktikas tähendab uus regulatsioon seda, et ettevõtete kasumeid hakatakse maksustama kolmel erineval viisil ning ettevõtte omanike maksustamine hakkab sõltuma ettevõtte otsustest. See on väga fundamentaalne muudatus. Piiratud vastutusega äriühingute puhul seisneb üks peamine printsiip selles, et ettevõtte varad ja kohustused hoitakse lahus tema omanike varadest ja kohustustest. Regulaarselt makstavate dividendide regulatsiooni rakendumisel see fundamentaalne printsiip osaliselt enam ei kehti, kuna ettevõtte omaniku maksukoormus võib sõltuda oluliselt ettevõtte tegevusest.

Vaatleme, kuidas regulaarselt makstavate dividendide maksustamine toimub. Meil on ettevõte, millel on 5 võrdset aktsionäri, 4 eraisikut ja 1 juriidiline isik. Ettevõte maksis aastal 2018 dividende, mida ka maksustati, 30 000 €. Seega aastal 2019 dividendide maksmisel rakendub 14%-line maksumäär sellest 1/3 on 10 000. Ettevõttel on tütarfirma Lätis, kust ta sai 10 000 € dividende, mis on Lätis maksustatud. Ettevõttel on tütarfirma Eestis, mis maksis talle aastal 2019 dividende 10 000 €, mida maksustati tütarfirmas määraga 14% ja 10 000 niisuguseid dividende, mida maksustati tütarfirmas määraga 20%. Ettevõte otsustas maksta dividendideks 60 000 €, 12 000 € igale aktsionärile.

Maksmisele kuuluvad dividendid tuleb esmalt grupeerida allika järgi, kuna allikast sõltub maksumõju nii ettevõttele kui ka ettevõtte aktsionäridele: 

a) Mittemaksustatavad dividendid: 30 000

b) 14%ga maksustatavad dividendid 10 000

 „enda“ 10 000, mille tekitas aastal 2018 makstud dividend summas 30 000.

c) 20%ga maksustatavad dividendid 20 000.

Kõigile aktsionäridele jaotati võrdne dividendide summa, kuid kõik eraisikust aktsionärid said maksustamise tulemusena erineva summa kätte. Isik 1 puhul olid dividendid täies mahus maksuvabad, sest keegi teine juriidiline isik oli maksu ära maksnud (näiteks Lätis). Efektiivselt on loodud olukord, kus eraisiku maksukoormus sõltub väga kaudsetest asjaoludest, mida ta ise mõjutada ei saa. Isiku 1 puhul ei arvata tema saadud dividende tema tulude hulka aasta tuludeklaratsioonis, teiste eraisikute puhul arvatakse aasta maksustatavate tulude hulka eraisiku tasandil maksustatud dividendid. Kuna aastast 2018 toimub Eestis astmeline maksustamine kuni aastatuluni 25 200 € (ehk kuni 2100 € kuus), mis on vormiliselt lahendatud kahaneva maksuvaba miinimumi kaudu, siis isikutele 2 kuni 4 võivad saadud dividendid põhjustada täiendavat maksukoormust, kuid isikule 1 seda mõju ei ole, kuigi isik 1 sai kõige suurema netosumma. Osa dividendidest osutus saaja jaoks kergelt toksilisteks sõltuvalt sellest, millisest paja osast kulbiga võeti. Täiendav mõju on ka juriidilisest isikust aktsionäri aktsionärile: kui see isik on füüsiline isik, siis kui juriidilisest isikust aktsionär maksab omakorda dividende füüsilisele isikule, saab  ta maksta 10 000 € maksuvabalt ja see summa on saaja jaoks samuti maksuvaba, kuna „allpool“ olevad firmad on maksustanud 20%ga dividendide jaotuse vastavas summas.

Põhiseaduse § 12: “Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.“

Kui nüüd isikud 1–4 ei ole kõik samast rahvusest, rassist, soost või usutunnistusest, siis on antud juhul toime pandud põhiseaduse rikkumine.

Dividendide maksmist saab lahendada optimeerimisülesandena, et tagada parim tulemus ja vältida diskrimineerimist, kuid praktikas võib see olla väga keeruline ja ei ole ka parima tahtmise juures alati välditav. Kuidas maksta dividende, kui ettevõttel on 1500 aktsionäri?

Kas keegi julgeb veel öelda, et Eestis on lihtne ja ühetaoline maksusüsteem?  

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
31. October 2017, 09:58

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing