Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ohtlikud dividendid

    PKF Estonia juht Rein RuusaluFoto: Raul Mee

    Aktsionäride ebavõrdsuse saab soovija keerata ka diskrimineerimissüüdistuseks, näitab PKF Estonia juht Rein Ruusalu.

    Järgmise aasta algul hakkab kehtima spetsiaalne regulatsioon regulaarselt makstavate dividendide maksustamisel. Tavapärane maksumäär on dividendide puhul teatavasti 20%, seejuures jagatakse maksustatav summa enne maksumääraga korrutamist arvuga 0,8. Regulaarselt makstavate dividendide puhul on maksumäär 14% ja maksustatav summa jagatakse enne maksumääraga korrutamist arvuga 0,86. Juhul kui 14%-ga (makstavat summat on enne maksumääraga korrutamist jagatud arvuga 0,86) maksustatud dividendide saaja on eraisik, siis eraisiku tasandil maksustatakse niisuguseid dividende määraga 7% (maksustatavat summat ei jagata enne maksumääraga korrutamist ühegi arvuga) ning dividende maksev ettevõte peab 7% maksu kinni.
    Mis on selle mõte? Mõte on soodustada ettevõtete regulaarset dividendide maksmist, et riik saaks regulaarselt tulumaksu. Üldine idee on endine: kõige rohkem soodustatakse kasumi mitte jaotamist, kuna jaotamata kasumile on maks null, et ettevõtted investeeriksid – see on prioriteet, samas soodustatakse ka regulaarselt kasumi jaotamist. Piltlikult öeldes soodustatakse samal ajal nii pidurile kui ka gaasile vajutamist. 7% eraisiku tasemel maksustamine toodi sisse, kuna tahetakse vältida, et eraisiku ja ettevõtte maksud kokku oluliselt väheneksid praegusega võrreldes. See ei kehti loomulikult juhul, kui Eesti ettevõtte omanik on välismaine juriidiline isik – nende puhul on tegemist reaalse maksukoormuse vähenemisega dividendide maksmisel.
    Mida tähendavad regulaarselt makstavad dividendid? Kalendriaastas jaotatud kasum, mis on eelmise kolme kalendriaasta keskmisest jaotatud ja maksustatud kasumist väiksem või sellega võrdne, maksustatakse 14%ga. Esimene niisuguse arvestuse alune aasta on 2018 ning regulatsioon rakendub aastal 2019 ja hiljem makstavatele dividendidele.
    Kuidas see praktikas rakendub? Praktikas tähendab uus regulatsioon seda, et ettevõtete kasumeid hakatakse maksustama kolmel erineval viisil ning ettevõtte omanike maksustamine hakkab sõltuma ettevõtte otsustest. See on väga fundamentaalne muudatus. Piiratud vastutusega äriühingute puhul seisneb üks peamine printsiip selles, et ettevõtte varad ja kohustused hoitakse lahus tema omanike varadest ja kohustustest. Regulaarselt makstavate dividendide regulatsiooni rakendumisel see fundamentaalne printsiip osaliselt enam ei kehti, kuna ettevõtte omaniku maksukoormus võib sõltuda oluliselt ettevõtte tegevusest.
    Vaatleme, kuidas regulaarselt makstavate dividendide maksustamine toimub. Meil on ettevõte, millel on 5 võrdset aktsionäri, 4 eraisikut ja 1 juriidiline isik. Ettevõte maksis aastal 2018 dividende, mida ka maksustati, 30 000 €. Seega aastal 2019 dividendide maksmisel rakendub 14%-line maksumäär sellest 1/3 on 10 000. Ettevõttel on tütarfirma Lätis, kust ta sai 10 000 € dividende, mis on Lätis maksustatud. Ettevõttel on tütarfirma Eestis, mis maksis talle aastal 2019 dividende 10 000 €, mida maksustati tütarfirmas määraga 14% ja 10 000 niisuguseid dividende, mida maksustati tütarfirmas määraga 20%. Ettevõte otsustas maksta dividendideks 60 000 €, 12 000 € igale aktsionärile.
    Maksmisele kuuluvad dividendid tuleb esmalt grupeerida allika järgi, kuna allikast sõltub maksumõju nii ettevõttele kui ka ettevõtte aktsionäridele: 
    a) Mittemaksustatavad dividendid: 30 000
    b) 14%ga maksustatavad dividendid 10 000
     „enda“ 10 000, mille tekitas aastal 2018 makstud dividend summas 30 000.
    c) 20%ga maksustatavad dividendid 20 000.
    Kõigile aktsionäridele jaotati võrdne dividendide summa, kuid kõik eraisikust aktsionärid said maksustamise tulemusena erineva summa kätte. Isik 1 puhul olid dividendid täies mahus maksuvabad, sest keegi teine juriidiline isik oli maksu ära maksnud (näiteks Lätis). Efektiivselt on loodud olukord, kus eraisiku maksukoormus sõltub väga kaudsetest asjaoludest, mida ta ise mõjutada ei saa. Isiku 1 puhul ei arvata tema saadud dividende tema tulude hulka aasta tuludeklaratsioonis, teiste eraisikute puhul arvatakse aasta maksustatavate tulude hulka eraisiku tasandil maksustatud dividendid. Kuna aastast 2018 toimub Eestis astmeline maksustamine kuni aastatuluni 25 200 € (ehk kuni 2100 € kuus), mis on vormiliselt lahendatud kahaneva maksuvaba miinimumi kaudu, siis isikutele 2 kuni 4 võivad saadud dividendid põhjustada täiendavat maksukoormust, kuid isikule 1 seda mõju ei ole, kuigi isik 1 sai kõige suurema netosumma. Osa dividendidest osutus saaja jaoks kergelt toksilisteks sõltuvalt sellest, millisest paja osast kulbiga võeti. Täiendav mõju on ka juriidilisest isikust aktsionäri aktsionärile: kui see isik on füüsiline isik, siis kui juriidilisest isikust aktsionär maksab omakorda dividende füüsilisele isikule, saab  ta maksta 10 000 € maksuvabalt ja see summa on saaja jaoks samuti maksuvaba, kuna „allpool“ olevad firmad on maksustanud 20%ga dividendide jaotuse vastavas summas.
    Põhiseaduse § 12: “Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.“
    Kui nüüd isikud 1–4 ei ole kõik samast rahvusest, rassist, soost või usutunnistusest, siis on antud juhul toime pandud põhiseaduse rikkumine.
    Dividendide maksmist saab lahendada optimeerimisülesandena, et tagada parim tulemus ja vältida diskrimineerimist, kuid praktikas võib see olla väga keeruline ja ei ole ka parima tahtmise juures alati välditav. Kuidas maksta dividende, kui ettevõttel on 1500 aktsionäri?
    Kas keegi julgeb veel öelda, et Eestis on lihtne ja ühetaoline maksusüsteem?  
  • Hetkel kuum
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Tehnoloogiasektor sügavas languses: Nvidia kaotas oma väärtusest kümnendiku
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Järjekordne Telia MeetUp toimub juba 30. mail
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.