• OMX Baltic−0,21%302,21
  • OMX Riga−0,23%867,94
  • OMX Tallinn0,00%1 986,75
  • OMX Vilnius0,51%1 203,76
  • S&P 5003,26%5 844,19
  • DOW 302,81%42 410,1
  • Nasdaq 4,35%18 708,34
  • FTSE 1000,12%8 615,55
  • Nikkei 2251,43%38 183,26
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%89,4
  • OMX Baltic−0,21%302,21
  • OMX Riga−0,23%867,94
  • OMX Tallinn0,00%1 986,75
  • OMX Vilnius0,51%1 203,76
  • S&P 5003,26%5 844,19
  • DOW 302,81%42 410,1
  • Nasdaq 4,35%18 708,34
  • FTSE 1000,12%8 615,55
  • Nikkei 2251,43%38 183,26
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%89,4
  • 29.11.17, 05:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ärme muuda ettevõtlikke inimesi kurjategijateks

Ukraina ehitajad ja kuni kolmandikuni küündiv ümbrikupalkade osakaal Eesti ehitustel on laiem probleem kui saamata jäänud maksutulu, leiab Äripäeva ajakirjanik Erki Varma.
Erki Varma
  • Erki Varma
  • Foto: Erakogu
Ukraina ehitaja on Eestis muutunud pea samasuguseks käibeterminiks, nagu kunagi oli “vanas Euroopas” Poola torumees. Kolmandatest riikidest pärit odav tööjõud on paljudel Eesti ehitustel igapäevane nähtus. Nende võõrtööliste seas on nii illegaale kui erinevate skeemidega Poola või mõne teise liberaalse kvoodipoliitikaga Euroopa Liidu riigi kaudu „eurooplasteks“ vormistatud lähetatud töötajaid.
Sama mündi teine pool on ümbrikupalgad, mille osakaal kaubandus-tööstuskoja värske uuringu kohaselt võib ehitustel olla isegi 20-30 protsenti. Eelmisel aastal tekitati üksnes ehitussektoris ümbrikupalkadega riigile hinnanguliselt 20,8 miljonit eurot maksukahju. Uuest aastast kehtima hakkavad valitsuse maksumuudatused kasvatavad seda summat ekspertide hinnangul veelgi.
Kui liiga karmid tööjõukvoodid ja liiga keeruline maksusüsteem sunnivad ettevõtjaid skeemitama, siis ei saa lahenduseks olla üksnes karmim järelevalve ja järjest uute reeglite kehtestamine.
Ärimõte liigub alati kiiremini ja kaugemale kui seadusandjad reageerida jõuavad. Kui mõni reegel muutub liialt piiravaks või keeruliseks, leitakse viis sellest mööda hiilimiseks. Kui selliseid liigpiiravaid reegleid saab palju, muutub reeglite eiramine normiks.
Ja see on riigi jaoks ohtlik juba hoopis teisel tasandil kui laekumata jäänud maksutulu.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele