• OMX Baltic−0,46%299,89
  • OMX Riga−0,07%892,89
  • OMX Tallinn−0,55%2 069,75
  • OMX Vilnius0,16%1 201,53
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 1000,48%8 817,07
  • Nikkei 2250,06%39 785,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,18
  • OMX Baltic−0,46%299,89
  • OMX Riga−0,07%892,89
  • OMX Tallinn−0,55%2 069,75
  • OMX Vilnius0,16%1 201,53
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 1000,48%8 817,07
  • Nikkei 2250,06%39 785,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,18
  • 29.11.17, 05:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ärme muuda ettevõtlikke inimesi kurjategijateks

Ukraina ehitajad ja kuni kolmandikuni küündiv ümbrikupalkade osakaal Eesti ehitustel on laiem probleem kui saamata jäänud maksutulu, leiab Äripäeva ajakirjanik Erki Varma.
Erki Varma
  • Erki Varma
  • Foto: Erakogu
Ukraina ehitaja on Eestis muutunud pea samasuguseks käibeterminiks, nagu kunagi oli “vanas Euroopas” Poola torumees. Kolmandatest riikidest pärit odav tööjõud on paljudel Eesti ehitustel igapäevane nähtus. Nende võõrtööliste seas on nii illegaale kui erinevate skeemidega Poola või mõne teise liberaalse kvoodipoliitikaga Euroopa Liidu riigi kaudu „eurooplasteks“ vormistatud lähetatud töötajaid.
Sama mündi teine pool on ümbrikupalgad, mille osakaal kaubandus-tööstuskoja värske uuringu kohaselt võib ehitustel olla isegi 20-30 protsenti. Eelmisel aastal tekitati üksnes ehitussektoris ümbrikupalkadega riigile hinnanguliselt 20,8 miljonit eurot maksukahju. Uuest aastast kehtima hakkavad valitsuse maksumuudatused kasvatavad seda summat ekspertide hinnangul veelgi.
Kui liiga karmid tööjõukvoodid ja liiga keeruline maksusüsteem sunnivad ettevõtjaid skeemitama, siis ei saa lahenduseks olla üksnes karmim järelevalve ja järjest uute reeglite kehtestamine.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Ärimõte liigub alati kiiremini ja kaugemale kui seadusandjad reageerida jõuavad. Kui mõni reegel muutub liialt piiravaks või keeruliseks, leitakse viis sellest mööda hiilimiseks. Kui selliseid liigpiiravaid reegleid saab palju, muutub reeglite eiramine normiks.
Ja see on riigi jaoks ohtlik juba hoopis teisel tasandil kui laekumata jäänud maksutulu.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 13 p 22 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele