Omavastutus liikluskindlustuses on erandlik
Omavastutusega liiluskindlustuse lepingud on pigem erandlikud ning Eesti suurust arvesse võttes oleksid need rakendatavad vaid vähestele suurematele sõidukiparkidele, kirjutab Eesti Liikluskindlustuse Fondi juhatuse esimees Mart Jesse.
Arvamusloos „Omavastutus on ka liikluskindlustuses“ osundasid kindlustusmaakler Kaido Konsap ja vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik, et kuigi seadus võimaldab juriidilistel isikutel sõlmida liikluskindlustuse lepinguid omavastutusega, leiab see praktikas vähe kasutamist. Autorid leidsid, et selle kohaldamine võiks olla viis kindlustusmaksete arvelt säästmiseks. Liikluskindlustuse praktikas on siiski tegemist on pigem äärmiselt erandliku nähtusega ja omavastutusega liikluskindlustuse lepingute sõlmimine on vähelevinud mitte ainult Eestis, vaid ka mujal. See tuleneb kohustusliku vastutuskindlustuse iseloomust.
Kokkulepe omavastutuse ehk kindlustusvõtja poolt hüvitatava kahju osa kohta on varakindlustuse lepingutes tavapärane. Mida suurem on omavastutus, seda väiksem kindlustusmakse. Ühelt poolt on see suunatud kindlustusvõtja hoolsuse tõstmisele, teisalt lepinguga seotud kulude vähendamisele. On ilmne, et väiksemaid kriime ja kahjustusi juhtub iga asjaga ning nende kõigi hüvitamine muudaks kindlustuslepingud kalliks. Kindlustus ongi ellu kutsutud igapäevaseid kulusid ületavate äkiliste ja ettenägematute finantsriskide maandamiseks.
Tavapärane omavastutus liikluskindlustuses ei toimi, kuna liikluskindlustus on kohustuslik vastutuskindlustus ja kannatanul on õigus kogu kahju hüvitamisele. Selleks näeb seadus ette, et omavastutuse kohaldamisel peab kindlustusandja kannatanule kogu kahju hüvitama, kuid tal on õigus omavastutuse osa kindlustusvõtjalt tagasi küsida. Selliste lepingute sõlmimine ja täitmine on aga tavalepingutest kulukam. Lisaks kätkevad need kliendile likviidsusriski ja kindlustusandjale krediidiriski, mis koosmõjus teoreetilise hinnavõidu ära nullivad.
Eesti suurust arvesse võttes oleksid omavastutusega lepingud rakendatavad vaid vähestele suurematele sõidukiparkidele. Samas, näiteks Eesti riik on tänaseks loobunud suuresti endale seadusega võimaldatud erandist oma sõidukeid liikluskindlustusega üldse mitte kindlustada (100% omavastutus) ja peab praktikas mõistlikuks oma riske kindlustusega maandada. Siinkohal ongi vaja meelde tuletada, et liikluskindlustus ei kaitse mitte üksnes kannatanut, vaid maandab ka kindlustusvõtja finantsriske, sest õnnetuse asetleidmisel hüvitab süüdlase asemel kahju kindlustusandja.