Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Uus direktiiv muudab reisimise kallimaks
Merike HallikFoto: Maris Ojasuu
Uus pakettreisidirektiiv toob hinnatõusu ja võib sundida väiksemaid reisibüroosid uksi sulgema, kirjutab Eesti turismifirmade liidu asepresident Merike Hallik.
Mullu 6. detsembril võeti riigikogus vastu turismiseaduse, võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis jõustab tänavu 1. juulist uuendatud pakettreisidirektiivi. Samaaegselt jõustub see direktiiv kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides.
Uue õigusaktiga tugevdatakse tarbijaõigusi ja soodustusi, mis on kehtinud juba alates esimese pakettreiside direktiivi vastuvõtmisest 1990. aastal. Kahjuks on aga uues direktiivis palju ebaselgeid, halle alasid. Keerukused on näiteks terminitega pakettreis, seotud reisikorraldusteenus ja üksik reisiteenus, ning pole ka selge, kas osapooled ehk reisiteenuse osutajad ja tarbijad ikka saavad selle seaduse raames aru, mida nad müüvad ja ostavad.
Kui reisiteenust minnakse ostma reisiettevõttesse ning suheldakse reisikonsultandiga, saab temalt lisateavet küsida. Kui inimene ostab reisiteenuseid ise online-portaalist, on tal väga keeruline aru saada, kes on tehingu vastaspool ning millise teenuse ta lõppkokkuvõttes ostab. Olulisi selgitusi eluks alates 1. juulist ootavad nii reisiettevõtjad kui ka kindlasti tarbijad just seaduse loojatelt.
Reisiettevõtetel on maksejõuetuse korral tagatised. Uus seadus tekitab olukorra, kus teatud toodete müümisel võib sama kaitse olla lõpuks tagatud kahekordselt või kus reisiettevõtted on sunnitud tagama maksejõuetuse eest kaitse endast palju suurema pakkuja nimel, olles seejuures võimetud pakkuja tegemisi ja tegemata jätmisi mõjutama. Tulemuseks on suurenev haldus- ja finantskoormus reisiettevõtetele, mille tulemusena suurenevad ka teenuste hinnad.
Valus hoop väiksematele
Võib arvata, et uus regulatsioon ja finantsgarantiide nõude laienemine paneb mitmed väiksed reisi- ja turismiettevõtted küsimuse ette, kas nad suudavad üldse tegevust jätkata. Samas ei pruugi olukord reisijaid tänasega võrreldes oluliselt rohkem kaitsta.
ELi poliitika kujundamise keskmes peaksid olema selged, lihtsad, praktilised ja vajalikud õigusaktid. See on eriti tähtis väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks, kellel tavaliselt puudub raha tasemel juriidilise nõu saamiseks. Pakettreiside, seotud reisikorraldusteenuste ja eraldi müüdavate reisiteenustega seotud probleemidega seisavad eelkõige silmitsi just nemad.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.