Pidin mitu korda lugema nn sunddividende puudutavat äriseadustiku muutmise eelnõu, enne kui suutsin uskuda, et selline asi on välja mõeldud, kirjutab AS Hansa Candle juhatuse liige Harri Juhani Aaltonen (Isamaa).
- Harri Juhani Aaltonen Foto: Postimees/Scanpix
EKRE, sotside ja Vabaerakonna liikmete tahe natsionaliseerida enamusaktsionäride põhiõigused on uskumatu oksendus ja see ei peaks vaba Eesti juurde kuuluma. Seaduseelnõu annab aktsionärile/aktsionäridele, kellel on vaid 25% + 1 aktsia, õiguse otsustada, kas äriühing jagab dividende või mitte. Teisisõnu tahavad eelnõu autorid kaaperdada õiguse otsustada, kas teha ettevõte tugevamaks või täita omanike taskuid.
See oleks põhiseaduse vastu ja väga ohtlik, sest annab maailmale signaali, et Eestis ei kehti normaalsed läänelikud tõekspidamised. Kui lugeda eelnõu seletuskirja, saab aru, et sellega tahetakse anda väikeaktsionärile rohkem õigusi.
Näiteks tuuakse Olympic Entertaiment Groupi lugu, kus enamusaktsionär tahtis aktsia börsil noteerimise lõpetada. Kahjuks on eelnõu selles osas mõttetu ja pakub ainult näilist lahendust, proovides sisse murda lahtisest uksest. Juba praeguse regulatsiooni järgi on sellises olukorras enamusaktsionär kohustatud pakkuma igale aktsionärile võimalust müüa enda aktsiad samadel tingimustel suuraktsionäriga. Kas hakkame jälle tegema uut seadust asjale, mis on juba teises seaduses lahendatud?
Samuti on seletuskirjas mitu korda mainitud, et uus seaduse sõnastus kaitseks väikeaktsionäri huve, aga võimalus nõuda dividendide jagamist oleks alles siis, kui aktsionäril/aktsionäridel on 25% + 1 aktsiat. Kas sel juhul on tegu ikka väikeaktsionäriga? Maailma äripraktikas ei peeta isikuid, kes omavad ettevõttes 25% + 1 aktsiat, väikeaktsionäriks.
Eelnõu ei anna mitte mingisugust uut kaitset tõelistele väikeaktsionäridele ehk nendele, kellel on vähem raha ja aktsiaid. Eelnõu esitajad tahavad näida väikesest inimesest hoolijatena, tegelikult hoolitsevad nad ainult teatud ärieliidi eest, kes on firmades vähemuses, aga omavad suurt tükki ettevõttes. Kaval trikk!
Kõige hullem on lugu kõnealuses küsimuses osaühingutega, sest eelnõu esitajad tahavad anda võimaluse viia kogu kasum välja, aga just kasumi arvelt on võimalus kasvada ja areneda.
Mõelgem olukorrale, kus ettevõte on kahjumis, aga omab eelmiste aastate jagamata kasumit. Samas on väikeaktsionäril rahavajadus ja ta otsustab nõuda dividendide jagamist, nagu eelnõu ette näeb. Selle tulemusena võib juhtuda, et ettevõte, mis toodab kahjumit ja vajaks olemasolevat raha enda tarbeks, satub kriisiolukorda, sest ühel vähemusaktsionäril on vaja raha enda kukrusse panna. Võib tekkida olukord, kus on vaja mingi konkreetne tegevus lõpetada ja inimesed koondada. Valel ajal ja vägisi nõutud dividendid võivad viia ettevõtte pankrotini.
Eelnõu vastuvõtmine annaks selge signaali välisinvestorile: "Ära siia investeeri, või kui investeerid, ära võta partnereid."
Autor: Harri Juhani Aaltonen
Seotud lood
Väikeaktsionäride õiguste väidetavalt nõrgast kaitsest räägitakse tõsimeeli, kuigi analüüs kõneleb teist keelt, kirjutavad vandeadvokaadid Jüri Raidla (pildil) ja Arne Ots.
Sunddividendide seaduseelnõu jätab ostetud seaduse mulje. Isegi kui Oviir perekond Kovalenko asja ei aja, on mulje ikka halb, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Külas on ettevõtja ja üks Põhjala pruulikoja omanikest Enn Parel, kellega räägime vaatamata karmile aktsiisipoliitikale kasvavatest suurõlletööstuste kasumitest ja väikeõlletootjate olukorrast kuumal suvel 2018.
Kulla hind tõusis kolmandas kvartalis viimase kaheksa aasta kiireimas tempos, jõudes septembris ka värskete rekorditeni. Kas praeguses tõusutsüklis on kullal veel ruumi kallineda ja mis saab edasi järgnevatel aastatel?
Viimased uudised
Droonimüüja: Eesti on teistest maha jäänud
Hetkel kuum
Tagasi Äripäeva esilehele