Uskumatu okse

Samuti on seletuskirjas mitu korda mainitud, et uus seaduse sõnastus kaitseks väikeaktsionäri huve, aga võimalus nõuda dividendide jagamist oleks alles siis, kui aktsionäril/aktsionäridel on 25% + 1 aktsiat. Kas sel juhul on tegu ikka väikeaktsionäriga? Maailma äripraktikas ei peeta isikuid, kes omavad ettevõttes 25% + 1 aktsiat, väikeaktsionäriks.

Eelnõu ei anna mitte mingisugust uut kaitset tõelistele väikeaktsionäridele ehk nendele, kellel on vähem raha ja aktsiaid. Eelnõu esitajad tahavad näida väikesest inimesest hoolijatena, tegelikult hoolitsevad nad ainult teatud ärieliidi eest, kes on firmades vähemuses, aga omavad suurt tükki ettevõttes. Kaval trikk!

Kõige hullem on lugu kõnealuses küsimuses osaühingutega, sest eelnõu esitajad tahavad anda võimaluse viia kogu kasum välja, aga just kasumi arvelt on võimalus kasvada ja areneda.

Mõelgem olukorrale, kus ettevõte on kahjumis, aga omab eelmiste aastate jagamata kasumit. Samas on väikeaktsionäril rahavajadus ja ta otsustab nõuda dividendide jagamist, nagu eelnõu ette näeb. Selle tulemusena võib juhtuda, et ettevõte, mis toodab kahjumit ja vajaks olemasolevat raha enda tarbeks, satub kriisiolukorda, sest ühel vähemusaktsionäril on vaja raha enda kukrusse panna. Võib tekkida olukord, kus on vaja mingi konkreetne tegevus lõpetada ja inimesed koondada. Valel ajal ja vägisi nõutud dividendid võivad viia ettevõtte pankrotini.

Eelnõu vastuvõtmine annaks selge signaali välisinvestorile: "Ära siia investeeri, või kui investeerid, ära võta partnereid."

Autor: Harri Juhani Aaltonen