Oviir tikub kasumi kallale

Jah, me ei tea, kas sotsiaaldemokraatide liikme Anastassia Kovalenko ja ­BLRT vaheline vaidlus on kõnealuse seaduse­teoplaani ajend või põhjus – või ei ole. Aga kui ei ole, pole kindlasti sotsiaaldemokraatide huvides, et neile oma erakonna liikme huvides kokku klopsitud seaduse tegemine otsaette kirjutataks.

Midagi head ei ole

Loomulikult ei näe ettevõtjad ja nende esindusorganisatsioonide kõneisikud kasumi sundjaotamise mõttes mitte midagi head. Ei näe ka Äripäev.

Ettevõtluskeskkonnas pole sund ja piits kunagi olnud see, mis häid tulemusi annab. Riigi ülesanne ei ole hakata ettevõtetele ette ütlema, mis nad oma kasumiga peavad peale hakkama – kas dividendidena välja jagama või uutesse investeeringutesse paigutama. Need otsused võiks ikkagi iga ettevõte ise teha.

Riigi ülesanne ei ole mitte ettevõtete eest majandusotsuseid langetada, vaid luua neile parimad võimalused lisaväärtuse loomiseks. Võimalikult palju lisaväärtust tähendab riigile ka rohkem makse.

Mõju vajab uurimist

On küsitav, kas dividendide väljamaksmise pealt riigikassasse tulev 20 protsenti tulumaksu suures plaanis oodatud kasu annab. Lühemaajalises plaanis võib-olla küll. Missugune on sunddividendide kehtestamise majanduslik mõju pikemaajalises plaanis, see tahab alles uurimist. Moraalses vaates on see ettevõtetele kindlasti nörritav, kui riik neile sääraseid ettekirjutusi tegema hakkab.

Jah, osa ettevõtete dividendipoliitika võib olla avalikkusele arusaamatu ja liiga vähe põhjendatud, seda eriti väikeaktsionäride vaatenurgast hinnates. Oleme korduvalt eri kontekstides kirjutanud, et väikeaktsionäride huvid võiksid olla paremini kaitstud. Teisest küljest on aga ka paratamatu, et suuraktsionäri hääl ongi kõvem ja suurema mõjuga.