Kes juhib ettvõtlusvedurit? Ja kuhu?

Ettevõtlusega on Eestis tänases mõttes aktiivselt tegeletud sellest ajast peale, kui 1980ndate lõpus käsumajandusest turumajandusse kulgema hakati. Aktiivsed inimesed on loonud ettevõtteid, neid likvideerinud, projekte käivitanud ja lõpetanud, kinnisvara ehitanud ja seda lammutanud. On loodud töökohti, on neid ka likvideeritud, on võetud laene ja teenitud kasumeid, on ka pankrotti mindud ning võlgu jäädud. Kas me oleme jõudnud uuele kvalitatiivsele majandustasemele? Kas ettevõtjad on liikuma tõmmanud kogu ühiskonna ehk rongi?

Elame täna paremini kui mõni aastakümme tagasi. Suure osa eestimaalaste puhul on see kindlasti nii. Tarbime hommikust õhtuni tooteid ja teenuseid, millest veerand sajandit tagasi unistadagi ei osanud.

Teisalt on meie majandusruumis akumuleerunud suur laenukoormus ja just laenude toetava mõju tõttu olemegi suutnud hakata läänelikku heaolu tarbima sedavõrd kiiresti ja sedavõrd suures mahus.

Eesti majandus on paarikümne aasta jooksul kasutanud palju võõrast raha, et tarbida ja elada. Selle protsessi käigus on leidnud tegevust paljud ettevõtjad ning teeninud oma palga välja suur arv töötajaid. See on positiivne. Samas ei ole just eriline kunsttükk võtta endale kiirlaen ja selle arvel ennast mõnda aega hästi tunda.

Kas oleme senist laenuraha kasutanud selliselt, et meil on loodud süsteem, mis ka laenuraha kahanemise ja laenutingimuste karmistumise tingimustes hakkama saab? Seda saame teada, kui olud on reaalselt muutunud.

Nii palju, kui on ettevõtjaid, on ka erinevaid ettevõtjaid. Sugugi mitte kõik ei osale laenumulli kütmises või ei saa sellest osa. On neid, kes väga konservatiivselt majandades edukat eksporti arendavad ja riiki värsket lisakapitali välja teenivad. On ka teistsuguseid.