Keskerakonna maksu- ja majanduseksperimendid saevad pensionipuu tüve
Küsimus, mida pesnionärid valimiste eel igalt poliitikult küsima peaksid, pole mitte “kuidas te jagada oskate”, vaid “kuidas te poliitika majanduskasvu toetab”, kirjutab Reformierakondlasest riigikogu liige Keit Pentus-Rosimannus.
Lihtsusest ja selgusest tuleneva maksusüsteemi konkurentsieelise mahamängimine, maksumuudatusega vanemate inimest tööturult eemale peletamine on praeguse valitsuse tehtud muudatused, mis annavad tulevikus tagasilöögi majanduskasvule ja seeläbi ka pensionidele. Need sigadused tuleb korda teha.
Jaak Aab proovis Äripäevas Keskerakonna pensioniplaani õigustada. Tõsi on, et selles pole ambitsiooni. Mida järgmiseks neljaks aastaks Keskerakonna poolt vanematele inimestele lubatakse? Seda, mis juhtub praeguse prognoosi järgi ka siis, kui valitsus järgmised neli aastat mitte midagi ei tee. Kui aga jätkub praeguse valitsuse majanduspoliitika, võib see viia hoopis pensionikasvu aeglustumiseni.
Pärsitakse töötamist
Kuidas nii? Keskerakonna valitsuses on tehtud kõike täpselt vastupidi, kui oleks pensionäride huvides. Maksusüsteem pärsib töötamist ja soosib ümbrikupalkade maksmist. Pidevate uute maksudega ähvardamine, pankadele de facto ettevõtte tulumaksu kehtestamine külvab üleüldist ebakindlust ja süvendab segadust. Kasvu toova innovatsiooni tarbeks vajalikku teadus- ja arendustegevusse ei investeerita piisavalt.
Selle asemel et rünnata opositsiooni soovi pärast näha vaeva pensionide tõstmiseks 200 euro võrra, peaksid ka Keskerakond ja Jaak Aab keskenduma sellele, kuidas tulla tulevikus toime tööjõu puudusega. Kuidas saada hakkama suureneva konkurentsiga välisinvesteeringute pärast? Kuidas mitte maha jääda tehnoloogilisest hüppest, mille veerele muu maailma majandus kohe-kohe on jõudmas.
Pensionid kasvavad jõudsalt üksnes täies elujõus majanduspuu otsas. See kuivab lihtsalt kokku, kui selle kallal rumala maksu- või bürokraatiasaega eksperimenteerida.