Tarmo Tanilas • 13. november 2018
Jaga lugu:

Loome nutiajastu finantspaketi

Riik, pangad ning inimesed ise saavad koostöös luua nutiajastule väärilise tulevikku suunatud finantslahenduse, kus riik hüvitab kodulaenu võtnutele intressi tingimusel, et see investeeritakse vanaduspõlve kindlustamiseks, leiab Tarmo Tanilas Eduka Eesti konkursile esitatud arvamusloos.

Tarmo Tanilas.  Foto: Raul_Mee, Raul Mee

Kui Jüri koos Mariga panka jõudis, oli OECD pensioniraport juba saabunud. Turuosaliste koostöö tulemusena olid Eesti numbrid selles pisut paranenud, kuid kohalik inflatsioonikoll jättis meid pjedestaalist endiselt kaugele.

Värske noorpaar oli tulnud otsima kohta, kus oma ühist tulevikku kindlustada, kuid pangasaalis ringi siblivad inimesed muutsid nad pisut kohmetuks. Jüri ja Mari kõndisid eemal vilkuva tabloo poole, mis kuvas klientide järjekorranumbreid. Seal märkas Jüri teisigi tuttavaid poisse koos nende pruutidega. “Mida nemad küll siin teevad?” mõtles ta.

Jüri mõtterännaku katkestas ootamatu koputus õlale. “Kas tulite ka seda ägedat finantspaketti uurima, mis teie elule uue mõtte annab?” kuulis ta oma parima kamraadi Karli häält. Noormees pööras end ümber, vaatas imestunult sõpra ning ei saanud sõnagi suust. “Noh, võtad 100 tonni laenu, saad ilusa kodu ja pere ning 30 aasta pärast on sul endal lisaks kodule 100 tonni!” jätkas vaimustuses Karl. “Näe 537, toksas Mari Jüri ja viipas tablool äkitselt vilkuma hakanud numbrile ning tiris hämmeldunud kaasa sõbra haardest lilledega kaunistatud boksi.

Liitintressi võlud

Jüri ja Mari ihkasid päris oma kodu ning see pikalt tasasel leegil küpsenud unistus neid panka oli toonudki. Kena ja sõbralik kliendihaldur kuulas noorpaari soovi ära, rääkis aruka finantsplaneerimise olulisusest ning lauasahtlist neile kuldse kirjaga ümbrikku ulatades sõnas: “Mul on just teile sobiv lahendus – midagi uut, originaalset ning majanduslikult inspireerivat!”

Intervjuud Tarmo Tanilasega saab kuulata alates 7:28.

Laias laastus võib inimesed jaotada kaheks: esimesed koguvad aastaid sääste ja investeerivad, lükates oma kodu ja pere loomist edasi, teised aga koormavad end varakult liigsete laenudega ning nii pole keskeas enam säästude tekitamiseks piisavalt aega ega ressursse. Finantsmaailmas on noorte inimeste suurim eelis aeg.

Et tähistada 65. sünnipäeva 100 000 euroga pangakontol, tuleb 6% aastatootluse korral 20 aastasel inimesel säästa ja investeerida iga päev 1,3 eurot, samas kui 50aastane inimene peab selleks leidma 11 eurot! Warren Buffett avastas kaheksandaks maailmaimeks nimetatud liitintressi juba seitsmeaastaselt, aga kahjuks kuuleb enamik inimesi sellest liiga hilja või siis halvimal juhul mitte kunagi.

Mari avas vargsi salapärase ümbriku ning naeratav kliendihaldur pöördus noorpaari poole: “Kuidas teile meeldiks 30aastane teekond, mida alustate uuel aastal uue koduga ja 100 000eurose laenuga, mis inflatsiooni ja võla tagasimaksete abil iga sammuga väheneb ja mille lõpetate teile kuuluva ning ajas tublisti väärtust kasvatanud kinnisvaraga koos tänases vääringus 100 000eurose väärtpaberiportfelliga?” Kodu ja säästud, kaks ühes – mõistate!

Laenuintressid investeeringuks

Inglise filoloogina töötav Mari ei saanud sõnu suust ning hakkas oma mõtteis juba elutuppa uusi kardinaid valima, samas kui kainelt kalkuleeriv IT-insener Jüri pani prillid ninale ning soovis äsja kuuldule saada numbrilist tõestust.

Pangapreili avas arvuti, klõbistas klaviatuuril ning kuvas ekraanile 30aastase laenu maksegraafiku. “100 000eurose laenusumma ning 3% intressi puhul on igakuine makse 421,6 eurot, millest intress on esialgu 250 eurot ning laenu põhiosa tagasimakse 171,6 eurot. Aastaid on inimesed nii laenu võtnud, intressidelt tulumaksu tagasi saanud ja selle enamasti laiaks löönud, aktiva poolele ei kogunenud aga midagi,” teatas ta enesekindla häälega.

Seetõttu seati eluasemelaenu intresside tagastamise mõttekus ekspertide poolt vahepeal küsimärgi alla ning selle piirmäära alandati. Nutiajastule on vääriline tulevikku suunatud finantslahendus, millele saavad üheskoos õla alla panna riik, pangad ning inimesed ise. Valitsus taastas eluasemelaenude intresside piirsumma 1200 euro tasemel klausliga, et Eesti kodanik saab intressidelt tulumaksu tagasi vaid juhul, kui ta nõustub suurendama enda eluasemelaenu põhiosa makset 20% võrra, mille eest ostetakse iga kuu 10. päeval koos maksuametist laekunud summaga tema väärtpaberikontole iShares S&P 500 osakuid. Pank premeerib süsteemiga liitunud inimest 10% riskimarginaali vähendamisega, mistõttu investeeringuteks tuleb oma raha leida vaid paarkümmend eurot kuus.

Jüri nihutas tooli lauale lähemale, et kliendihalduri koostatud kalkulatsioone paremini näha. Ta mõistis, et tegemist ei olnud pensioniga, vaid riigi poolt motiveeritud finantspaketiga, kuhu kogunenud summa võib 55aastaselt tulumaksuvabalt kasutusele võtta eeldusel, et eluasemelaen on tasutud. Maksusoodustusega premeeriti inimesi, kes võtsid oma tuleviku ees vastutuse ja on nii hiljem riigile vähem koormaks.

83 eurot kuus

S&P 500 indeksi kasuks räägivad ülisoodne aastane haldustasu (0,07%) ning pikk aegrida, kus ajalooline 20aastaste investeerimisperioodide keskmine aastane tootlus oli 9,5%. 30 aastaga tänases vääringus 100 000 euro kogumiseks tuleb 7% reaaltootluse korral igas kuus investeerida 83 eurot. Jüri ja Mari saavad 50 eurot selleks esialgu tulumaksutagastusest ning 34 eurot oma panusest. Aja jooksul riigi tugi alaneb ning enda osa kasvab aastas mõne euro võrra. Laenuintressi tõusmisel personaalne panus investeerimiskontole väheneb, kuid intressidest laekunud summa suureneb. Kokkuvõttes kasvatab see korraks küll kuist laenumakse summat, kuid samal ajal koguneb investeerimiskontole ka rohkem raha.

Noorpaar läks koju rahuloleva tundega. Nad mõistsid, miks pangas palju nende sõpru ja tuttavaid oli. Uudne lahendus ei teinud enam õpetaja Lauri poolt Tootsile soovitatud pool rehkendust, vaid lahendas korraga kaks võrrandit – noorte inimeste eluase koos võimalusega liitintress varakult enda kasuks tööle panna. Ühtlasi oli nii võimalus laenuga raskustesse jäädes seda ajutiselt investeeringute arvel finantseerida.

Jüri otsustas nädalaks aja maha võtta ning veel neid rehkendusi uurida. “Mis sul on seal paberites?” küsis naabrinaine nipsakalt. “Annuiteet, liitintress, oma kodu, parem tulevik,” vastas Jüri ning tõttas panka dokumente allkirjastama.

Artikkel ilmub Äripäeva, Eesti Gaasi, Silberauto, Tallinna Kaubamaja, Harju Elektri ja Advokaadibüroo Cobalt arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas