Rainer Vakra • 12. detsember 2018
Jaga lugu:

Karusloomakasvatus tuleb lõpetada

21. sajandi Eestisse, meie kombe- ja väärtusruumi ei sobi loomade kasvatamine ja hukkamine vaid selleks, et nülgida neilt nahk, leiab riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra (SDE).

Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra  Foto: Mihkel Maripuu / Postimees / Scanpix

Karusnahk on luksuskaup ning karusnaha tootmine ei ole inimese eluks oluline tööstusharu. Kraed ja kasukad ei kaalu üles loomade kannatusi ning keskkonnakahju.

Eestis kasvatatakse karusloomana tšintšiljasid, küülikuid, naaritsaid ja rebaseid. Kokku peetakse Eestis umbes 200 000 karuslooma!

Karusloomakasvatajatele on mõistlik kehtestada üleminekuaeg oma tegevuse lõpetamiseks. Üleminekuaeg peab olema piisav, et Eestis karusloomakasvatusega seotud sadakond inimest leiaks uue töökoha või läbiks ümberõppe ja ettevõtjad leiaksid uusi väljakutseid.

Viis aastat üleminekuaega

Seepärast võiks enne 2019. aasta 1. juunit välja antud tegevusload mingi ja kähriku tehistingimustes pidamiseks kehtida näiteks kuni 2024. aasta 31. maini. See annab inimestele ja ettevõtetele piisavalt aega.

Karusloomakasvatusega seotud küsimused vajavad lahendusi ja on taas päevakorras seoses 18 riigikogu liikme algatatud loomakaitseseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõuga, mis jõuab parlamenti jaanuaris.

Eelnõu algatajad kuuluvad eri parteidesse ning neid ühendab veendumus, et loomade pidamine, aretamine ja paljundamine üksnes või peamiselt karusnaha tootmise eesmärgil tuleb lõpetada.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas