Triin Kutberg • 13. detsember 2018 • 3 min
Jaga lugu:
Arvamused
Ainult tellijale

Reformierakonna aktsiisiplaan soosib Soome ja Taani õlletootjaid

Alkoholitootjate ees on alternatiivsed poliitilised nägemused aktsiisipoliitikast ja tuleb tõdeda, et valikud pole just meeldivad, kirjutab alkoholitootjate ja maaletoojate liidu tegevjuht Triin Kutberg.

Triin Kutberg  

Oleme mõistagi rahul, et riigikogu võttis mõni nädal tagasi vastu seaduse, millega jäeti ära 2019.–2020. aastaks ettenähtud aktsiisitõusud, aga me ei ole üldse rahul Reformierakonna plaaniga langetada ainult õlleaktsiisi.

Miks siis ometi, võib küsida. Juttu on kavast langetada õlleaktsiis 16,92 eurolt 9,13 eurole ja kange alkoholi aktsiis 25,08 eurolt 23,89 eurole. Teisisõnu on Reformierakonna plaan taastada õlle 2,6kordne maksueelis. Selline ebavõrdne kohtlemine, mis toetab Soome ja Taani joogitootjaid ja diskrimineerib kohalikku kapitali, on ausalt öeldes ootamatu.

Tõde ongi täpselt nii lihtne. See plaan annab põhjendamatu maksu- ja konkurentsieelise välismaistele õlletootjatele valdavalt kohalike kange alkoholi tootjate ja maaletoojate ees, ei mõjuta märkimisväärselt piirikaubandust, vähendab aktsiisilaekumisi veelgi ning töötab vastu riigi laiematele poliitikaeesmärkidele rahvatervise valdkonnas.

Kuidas kõik algas

Konjunktuuriinstituudi hinnangul sai piirikaubandus tuule purjedesse 2015. aastal, kui Eesti ja Läti kange alkoholi hinnavahe oli paisunud Emajõe-laiuseks: Eestis 3,78 eurot ühe 0,5-liitrise viina kohta, võrrelduna 2,68 euroga sama ühiku kohta Lätis. Rahaliselt mõõdetuna on kange alkohol piirikaubanduse tõttu enim kaotanud ja aastatel 2016–2018 on suurim maksukahju Eesti riigikassale sündinud just lõunapiirile kolinud müügist.

Õlleaktsiisis mõõdetuna on maksukahju olnud kaks korda väiksem – 2017. aastal jäi kange alkoholi müügilt Läti piiripoodides Eesti riigile laekumata 33,5 miljonit eurot aktsiisi- ja käibemaksutulu, samal ajal tekitas õllemüük lõunapiiril „alalaekumisi“ vaid 16,5 miljoni euro ulatuses. Pole kahtlustki, et 2015. aastale järgnenud tõus oli ränk ning läbimõtlemata, ent kui küsida, kas ja mida on praeguses olukorras võimalik vigade korrigeerimiseks teha, pole vastus nii lihtne, kui mõni seda paista soovib lasta.

Hea lehelugeja ilmselt ei tea, et aastatel 2016–2018 kasvas õlleaktsiisi laekumine igal aastal! Kui 2016 laekus 52,1 miljonit eurot, siis 2017. aastal 58,3 miljonit eurot ja 2018. aastal laekub eelduslikult 62,1 miljonit eurot. Seda suurte tõusude kiuste.

Aastakümneid on õllel olnud Eestis ülisuur ja põhjendamata maksueelis, mille järsk korrigeerimine ja liikumine parema tasakaalupunkti poole reaalselt aktsiisilaekumisi ei vähendanud. Samal ajaperioodil vähenes kange alkoholi aktsiisilaekumine (rahandusministeeriumi korrigeeritud prognoos ilma varudeta) 161,5 miljonilt eurolt 125,3 miljonile eurole.

Kuidas mõjub Reformierakonna plaan?

Meie arvutused piirikaubanduse modelleerimisel näitavad, et Reformierakonna õlleplaan vähendab aktsiisi- ja käibemaksulaekumist veel suurusjärgus 6 miljonit eurot. Suur erinevus erakonna enda ettekujutusega maksulangetuse eeldatavast väga positiivsest mõjust piirikaubanduse vähenemisele seisneb eelkõige selles, et kui sa ei tegele piirikaubanduse juurpõhjusega, milleks nii lõuna- kui ka põhjapiiril on ennekõike kange alkoholi hinnaerinevus, mida täiendab juba mitu muud laiemast aktsiisipoliitikast tulenevat komponenti, siis ei ole reaalne selliseid tulemusi ainult õlle aktsiisi langetamisega saavutada.

Usume, et kui järgmisel valitsusel on päriselt isu aktsiise langetada, tuleks aktsiisimäärasid langetada proportsionaalselt 19% kõikidele toodetele. See viiks kange alkoholi aktsiisi 2020. aastal Lätiga samale tasemele ning kiirendaks piirikaubanduse kärbumist. Aga lihtsalt ebavõrdsele kohtlemisele rajatud maksukingituse tegemist me ei toeta.

Soovime maksurahu

Meie – Eesti tootjad ja maaletoojad – eelistame ebaõiglusele maksurahu. Valitsuse ja riigikogu otsus tühistada 2019 ja 2020 aktsiisitõusud on hea vundament järgmisele valitsusele, kes võiks maksurahu kehtestada kogu järgmiseks valitsemisperioodiks.

Selle aja jooksul ootame järele naaberriikide aktsiisipoliitikat – nii Läti kui ka Leedu on juba oma tõstmisplaani kinnitanud – ja normaliseerime oma planeerimistsükli. Aktsiisidega rabistamise ja nendest tingitud varumiste ja mullistuste tõttu ei tea me tegelikult üldse, milline on legaalse turu suurus. Maksurahu annab selgust.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt