Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Suurimad muutused 2019: keskkond ja kliima

    2019. aastal saavad eelnevate aastatega võrreldes oluliselt rohkem tähelepanu keskkond ja kliimamuutused, kirjutab ASi Ragn-Sells juht Rain Vääna.

    Rain VäänaFoto: Raul Mee
    2018. aasta lõpus avaldatud ÜRO kliimaraport oli kainestav. Raporti kohaselt ei ole enam mingit kahtlust, et kliimamõjud on suuresti inimtekkelised ja meil on suurusjärgus 12 aastat, et teha olulisi muudatusi, et maailma keskmine temperatuur ei tõuse üle 1,5 kraadi. Suurem tõus tooks kaasa drastilisi tagajärgi nii meie elukeskkonnale kui ka maailma majandusele.
    Ka Eestit mõjutab kliimaprobleemide esiletõus väga tõsiselt. Eesti majandus on üks kõige enam keskkonda saastavamaid Euroopas. Peame leidma lahendused, kuidas vähendada põlevkivienergia kasutamisel tekkivat jalajälge.
    Mõtlema peab keskkonnast lähtuvalt
    Teine väga oluline keskkonnaga seotud muudatus, mis meid järgmisel aastal puudutab, on Euroopa Liidu nõue suunata aastaks 2020 vähemalt 50 protsenti olmejäätmetest uuesti ringlusse. Selle eesmärgi täitmiseks on meil jäänud ainult kaks kalendriaastat. Oleme siingi üsna viimaste seas, täpsemalt suudab Eesti ringlusesse suunata vaid 28 protsenti jäätmetest. Ülejäänud 72 protsenti saadame lihtsalt prügimäele või põletame ära. Vaid kuus Euroopa Liidu riiki suunavad veelgi vähem olmejäätmeid materjalina ringlusse kui meie. Kui me peame ennast arenenud riigiks, tuleb meil nüüd viia keskkonnakäitumine ühiskonnas uuele tasemele. 2020. aasta lõpuks peame taaskasutusse suunatava olmejäätmete mahu tõstma 50 protsendile, vastasel korral ähvardab meid trahv, eelhoiatuse on Euroopa Liit juba teinud.
    Võib öelda, et 2019 on aasta, millal saab mööda aeg, mil olmejäätmeid sai kohvitassi raha eest ilma igasuguse vastutustundeta ühte konteinerisse kokku visata. Edaspidi peame pigem mõtlema keskkonnast lähtuvalt ehk kuidas rohkem materjale taaskasutusse suunata. See tähendab, et sorteerimine tuleb muuta mugavaks, kodude juurde peavad tekkima sorteeritud jäätmete äraandmise võimalused ning saastavad käitluslahendused, nagu põletamine ja ladestamine, tuleb maksustada. Paraku on nii, et me kõik tarbime ja seeläbi saastame keskkonda. Kui oma jäätmeid sorteerime, anname panuse keskkonna hüvanguks, kui ei sorteeri, peame selle tõttu ka rohkem maksma.
    Eestil on suured võimalused
    2019. aasta on Eestis valimiste aasta. See annab taaskord lootust, et keegi tuleb pensionitõusu ja lastetoetuste suurenemise lubaduste asemel välja visiooniga, kuidas tagada Eesti konkurentsivõime maailmas.
    Vaadates praeguseid majanduse, kliima ja tehnoloogia trende, on maailm jõudmas nullpunkti. Senine maailma majanduse ja ühiskonnakorraldus on jõudmas oma lõpule, see loob Eestile tohutud võimalused. Me ei pea enam kedagi kinni püüdma, vaid see annab meile võimaluse paljusid riike kohe edestada. Arvestades Eesti suurust, paindlikkust, tehnoloogilist võimekust, inimeste haridustaset, ilusat ja praegu veel puhast elukeskkonda, võiks meie visioon olla maailma parima elukogemuse pakkumine. Nii elanikele kui ka ettevõtjatele. Parim elukogemus tähendab võimalust elada puhtas elukeskkonnas, tunda uhkust oma riigi ja rahva üle ning näha maailma kasvavat soovi meiega koostööd teha – meisse investeerida.
    Teeme riigi kõige läbipaistvamaks ja kõige efektiivsemaks institutsiooniks maailmas. Praegu oleme sellest visioonist veel kaugel. Õigemini mõlemast visioonist. Saastame endiselt keskkonda ja suhtume endiselt leigelt korruptsiooni. Avaliku sektori kõrged positsioonid on endiselt politiseeritud. Suhete- ja hüvede korruptsioon saab erilise hoo sisse just valimiste eelsel ajal. Ametnike tööd reguleeritakse poliitilistest ambitsioonidest ja vahel lausa mõne konkreetse poliitikuga seotud grupi ärihuvidest lähtuvalt.
    Valimiseelsed lapsikud nagelemised ja kunstlikult tekitatud intriigid ei ole isegi enam naljakad. Inimesed kaotavad töökohti, ettevõtetele põhjustatakse miljonitesse ulatuvaid kahjusid ja Eesti konkurentsivõime maailmas aina väheneb – ja seda lihtsalt selle nimel, et pildis olla ja säilitada järgmistel valimistel oma positsioon.
    Kuidas mõõta visiooni? Eesti võiks olla:
    • õnnetunde indeksilt maailma TOP 5 riigi seas (praegu 63. kohal);
    • maailma TOP 5 läbipaistvaima ja väikseima korruptsioonitasemega riigi hulgas (praegu 24. kohal);
    • SKP inimese kohta maailma 5 protsendi rikkaima riigi seas (praegu ca esimese 25 protsendi seas);
    • C02 jalajälg inimese kohta maailma 5 protsendi puhtaima riigi seas (praegu on Eesti majandus üks maailma saastavamaid);
    • maailma 5 protsendi harituma rahva seas;
    • TOP 5 riigi seas, kus on väikseimad valitsemiskulud inimese kohta.
    Äripäev küsis juhtidelt ja arvamusliidritelt hinnangut järgmisele aastale.
  • Hetkel kuum
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Jeen saavutas 34 aasta madalaima taseme, analüütikud ootavad valitsuse sekkumist
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Eestlased reisisid mullu välismaale kaks korda enam
Eelmisel aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam, teatas statistikaamet.
Eelmisel aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam, teatas statistikaamet.