Mihkel Eliste • 21. jaanuar • 2 min
Jaga lugu:
Arvamused
Ainult tellijale

Lasnamäe korterid on taas hinnas

Uute korterite kallinemine on viinud ostjad tagasi järelturule, Tallinnas veab tüüpkorterite turgu Lasnamäe, kirjutab Arco Vara kinnisvarabüroo analüütik Mihkel Eliste.

Mihkel Eliste.  Foto: Arco Vara

Mullu viimases kvartalis võis Tallinna korteriturul märgata järelturul senise aktiivsuse alanemise peatumist. Samal ajal võis märgata tüüpkorterite puhul taas hinnakasvu mõningast kiirenemist. Valdavalt magalapiirkondade tüüpkorterite puhul on ajutist hinnakasvu kiirenemist soodustanud ennekõike uute korterite kättesaadavuse halvenemine. Tüüpkorterite puhul on hinnakasvu vedanud ennekõike Lasnamäe.

Vaadates tarbijate käitumist, siis soovitakse soetada pigem odavamaid uusarendusi, mille hulk aga uute korterite laojäägis väheneb ning mille läbimüük on olnud võrdlemisi kiire nii Tartu kui ka Tallinna magalapiirkondades. Kuigi laenuklientidel oleks võimalik oma sissetulekust lähtuvalt suuremat eluasemelaenu taotleda, ei soovita ennast liigse laenukoormusega koormata. Varasemate emotsiooniostude tegemine on oluliselt vähenenud, sealjuures on vähenenud ka üürikinnisvarasse investeerimine.

Korteriturul on tehingute arvu kasvu vedanud juba üle kahe aasta ennekõike uute korteritega tehtud tehingud. Aastataguse kõrgema võrdlusbaasi, väheneva nõudluse ja alanema asuva ehitusaktiivsuse tõttu lähitulevikus Tallinnas turuaktiivsuse vähenemine tõenäoliselt jätkub. Nii madalama ostujõuga elanikkonna kasvav sissetulek kui ka senised muutused ehitusturul võivad tüüpkorterite mõõdukat hinnakasvu toetada siiski prognoositust kauem.

Edasist ehitustegevust piirab seni tempokalt kallinenud ehitushind ning arenduseks sobilike kruntide juba kohati jaburalt kõrged pakkumishinnad, aeglasemalt täituvad eelmüügi mahud ning halvenenud arendusprojektide finantseerimistingimused. Nii aktiivne uute arendusprojektide kavandamine kui ka ehitustegevus on siirdunud Tallinna lähiümbrusesse, kus aga ligi kuuekuulise viivitusega on ehituslubade taotlemine asunud samuti vähenema.

Globaalne mõju

Positiivsena saab siinkohal välja tuua selle, et uute korterite laojääk ei ole enam märgatavalt kasvanud, mistõttu senine piirkondlik ülepakkumine jääb tõenäoliselt püsima ainuüksi üle 200 000euroste korterite segmendis. Muutused ehitusturul ja finantseerimises on seni küll ära hoidnud üldise ülepakkumise tekke, kuid marginaalide alanemine on siiski mitme arendusprojekti puhul riske suurendanud.

Kuigi ehituslubade väljastamine korterite ehituseks on möödunud perioodidel püsinud siiski veel võrdlemisi aktiivne, ei prognoosi Eestis tegutsevad suuremad ehitusettevõtted lähitulevikuks enam olulist erasektorist tulenevat tellimuste mahu ega seega ka ehitushinna kasvu. Tulevatel kuudel on turul oodata võrdlemisi tasakaalukat, kuid jätkuvalt ebakindlat olukorda, mille taustal võivad nii tehinguaktiivsuse kui ka hinnatasemete muutusi hakata potentsiaalset kujundama pigem rahvusvahelised sündmused.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt