Artikkel

    Eesti võimalus – olla tulevikutervishoiu liider või mahajääja

    Eesti võiks olla liider tulevikutervishoiu kujundamises, mitte ei peaks leppima oma positsiooniga mahajääjate seas, kirjutab Roche Eesti OÜ tegevjuht Kadri Mägi-Lehtsi.

    Kadri Mägi-LehtsiFoto: erakogu
    Kas oleme tervishoiu tulevikukindluse poolest Euroopas liidrid või mahajääjad – just selle küsimuse üle arutleti hiljuti riigikogu komandandi majas toimunud seminaril. Faktid, mille põhjal järeldusi teha, tuginesid 2400 andmepunktil, mis pärinesid 83 avalikult kättesaadavast andmebaasist. Valiku, milliseid andmepunkte kasutada, tegid seitse eksperti seitsmest organisatsioonist: esindades nii patsiente, tervishoiu korraldajaid, arste, tulevikunägemust kui ka tervishoiu innovatsiooni valdkonda.
    Eestis tutvustas Future Proofing Healthcare indeksi Bogi Eliasen Kopenhageni tuleviku-uuringute instituudist ning n-ö teisese arvamuse andis Andres Võrk, Tartu Ülikooli Sotsiaalteaduste valdkonna ja Johan Skytte poliitikauuringute instituudi analüütik. Vastava analüüsiplatvormi tegemist üleeuroopaliselt toetas ravimifirma Hoffmann La Roche. Ja nüüd jõuamegi asja tuumani – ikka ja jälle küsitakse ning pannakse kahtluse alla, et kui juba ravimifirma on millegagi seotud, siis poleks nagu asi päris õige.
    Varsti järel ainult räbalad
    Miks siis ikkagi toetada tervishoidu analüüsiva indeksi loomist? Vastus on lihtne – meie, ravimiootjad, oleme osa süsteemist, mis puudutab inimese elu, tervist ja vajadusel ravimist. Ja kahjuks on see süsteem vananenud. Tänane tervishoiumudel, kus abistame kõiki, kes seda vajavad, ja maksavad need, kes jaksavad (tööjõumaksudel põhinev tervishoiu rahastusmudel), käriseb. Kuid 30–40 aasta pärast on see süsteem juba täiesti räbaldunud.
    Võrreldes 100 aasta tagusega, mil taoline tervishoiu toimimise mudel loodi, on ühiskond, sealhulgas inimeste vajadused, tehnoloogilised võimalused ja veel paljud muud näitajad, väga palju muutunud. Peamine vahe tuleb juba sellest, et nüüd elavad inimesed krooniliste haigustega oluliselt kauem, samas maksumaksjaid, kes süsteemi ülal peavad, jääb proportsionaalselt järjest vähemaks.
    Meie kõigi soovid, vajadused ja ka nõudmised tervishoiule kasvavad väga kiiresti. Unistame juba individuaalsest täppismeditsiinist – minu geenidele, käitumisharjumistele ja soovidele vastavast ennetusest ja ravist. Eestis oleme valinud tee investeerida geneetiliste riskide kaardistamisele ja seeläbi ennetusele Geenivaramu teadmiste ja perearstikabineti ühildamise. Kindlasti on see üks osa tuleviku tervishoiust.
    Kuid vaatamata riskide ennustamisele oli, on ja jäävad haiged, kellel jaoks kas geenid ei anna infot või haigus on juba käes ning kellel on samuti ootus, et talle määratakse just tema haigusele ja tema kehale vastav ravi. See on personaalmeditsiin, mille suunas liigub nii diagnostika kui ka ravimiarendus. Koos tehisintellekti ja suurte andmete kasutuselevõtuga areneb taoline personaalmeditsiin kiiremini, kui suudame praegu endale ette kujutada. Sellegipoolest elame ju täna ning meie kohus on mõelda nii meie endi lastelaste ja lastelastelaste peale kui ühiskonnale laiemalt – millist tervishoidu me vajame ja suudame endale lubada aastakümnete pärast.
    Kas koht mahajääjate seas sobib meile?
    Just sel eesmärgil saigi loodud avalike andmete alusel üleeuroopaliselt võrreldav tervishoiu tulevikukindluse indeks. Polegi niivõrd oluline, kus Eesti praegu asub, vaid kellega tahame end võrrelda, kellega koos tulevikukindlust arendada ja kuidas seda teha. Bogi Eliasen nägi Eestit kui suurepärase võimalusega riiki, mis saaks olla liider tulevikutervishoiu väljatöötamises. Meie eelistena tõi ta välja riigi väiksuse, tervishoiu kontsentreerituse ning võimekuse digitaalseks arenduseks.
    Tulevikutervishoiu all pidas ta silmas patsiendikeskset, väärtuspõhist tervishoidu. Selmet hinnata tervishoius nn tükkide arvu – operatsioonide hulk, ravijärjekorra pikkus, ravijuhu maksumus, voodipäevade arv jne – on aeg muuta tervishoid patsiendikeskseks (Value based healthcare). Patsiendikeskne meditsiin on annab vastused küsimustele, kuivõrd paraneb inimese elukvaliteet pärast (puusa)operatsiooni, kas valuvaba ja väärikas suremine on paranematu haiguse puhul kõigele abivajajatele kättesaadav või kui kiiresti naases inimene pärast rinnavähi ravi tavapärasesse ellu jne.
    Kindlasti tekib sellise käsitluse puhul juurde palju uusi küsimusi, näiteks, kuidas seda kõike mõõta, kes selle eest maksab ja kas seda üleüldse vaja on. Aga ainuüksi küsimuste esitamine on kasulik, sest moel või teisel, aga tervishoid muutub ja vajab arengut.
    Õhku jääb seega küsimus: kas Eesti poliitikud ja tervishoiuasutused on valmis võtma vastu väljakutse, et olla liider tulevikutervishoiu kujundamises või oleme rahul oma positsiooniga mahajääjate seas?
  • Hetkel kuum
Anu Prandi: neli lõksu, mis juhte kriisiajal varitsevad
Sellest, kuidas juhid kriisidega hakkama saavad, oleneb kogu ettevõtte ja meeskonna kriisist väljatulemine. Stabiilses keskkonnas tegutseva ettevõtte juht ei ole ilmtingimata sama edukas kriiside juhtimisel, kirjutab BDO Eesti personali- ja värbamisteenuste juht Anu Prandi.
Sellest, kuidas juhid kriisidega hakkama saavad, oleneb kogu ettevõtte ja meeskonna kriisist väljatulemine. Stabiilses keskkonnas tegutseva ettevõtte juht ei ole ilmtingimata sama edukas kriiside juhtimisel, kirjutab BDO Eesti personali- ja värbamisteenuste juht Anu Prandi.
Euroopa keskpangad tõstsid taas intresse
Mitu Euroopa keskpanka teatas täna intressimäärade tõstmisest, nende hulgas Inglise, Norra ja Šveitsi keskpank.
Mitu Euroopa keskpanka teatas täna intressimäärade tõstmisest, nende hulgas Inglise, Norra ja Šveitsi keskpank.
Krüptobörs Coinbase kukub SEC-i menetluse tõttu
Coinbase Global andis teada, et sai väärtpaberi- ja börsikomisjonilt SEC teate, mille järgi viimane on teinud "esialgse otsuse", et soovitada föderaalsete väärtpaberiseaduste rikkumise eest jõustamismeetmeid nende kui USA suurima krüptobörsi vastu.
Coinbase Global andis teada, et sai väärtpaberi- ja börsikomisjonilt SEC teate, mille järgi viimane on teinud "esialgse otsuse", et soovitada föderaalsete väärtpaberiseaduste rikkumise eest jõustamismeetmeid nende kui USA suurima krüptobörsi vastu.
Reaalajas börsiinfo
Jaapani turgu vallutav Võrumaa šokolaaditootja: väikeettevõtjad vajavad toetusi
Võrumaa perefirma Roosiku valmistab šokolaade, mida müüb nii Jaapani kui ka Saudi-araabia ja Ühendemiraatide turule. Tänu EASi ja PRIA toetustele on see laienemine olnud võimalik, lausus ettevõtte üks omanikest Reet Kasekamp.
Võrumaa perefirma Roosiku valmistab šokolaade, mida müüb nii Jaapani kui ka Saudi-araabia ja Ühendemiraatide turule. Tänu EASi ja PRIA toetustele on see laienemine olnud võimalik, lausus ettevõtte üks omanikest Reet Kasekamp.
Anu Prandi: neli lõksu, mis juhte kriisiajal varitsevad
Sellest, kuidas juhid kriisidega hakkama saavad, oleneb kogu ettevõtte ja meeskonna kriisist väljatulemine. Stabiilses keskkonnas tegutseva ettevõtte juht ei ole ilmtingimata sama edukas kriiside juhtimisel, kirjutab BDO Eesti personali- ja värbamisteenuste juht Anu Prandi.
Sellest, kuidas juhid kriisidega hakkama saavad, oleneb kogu ettevõtte ja meeskonna kriisist väljatulemine. Stabiilses keskkonnas tegutseva ettevõtte juht ei ole ilmtingimata sama edukas kriiside juhtimisel, kirjutab BDO Eesti personali- ja värbamisteenuste juht Anu Prandi.
Homme nägin ma Ukrainat!
Ei pea olema hiromant, et näha, millist potentsiaali ja võimalust pakub Eesti ettevõtetele Ukraina turg; aitame neil võita sõja, toetame Venemaa agressiooni ohvreid ning läbi lõimuva majanduse paraneb ka julgeolek, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ei pea olema hiromant, et näha, millist potentsiaali ja võimalust pakub Eesti ettevõtetele Ukraina turg; aitame neil võita sõja, toetame Venemaa agressiooni ohvreid ning läbi lõimuva majanduse paraneb ka julgeolek, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Konkurentsiamet sunnib Elektrilevi katkestusi kiiremini kõrvaldama
Konkurentsiameti teatel näitas Saaremaa detsembrikuiste elektrikatkestuste analüüs, et Elektrilevi peab suurendama nii planeerimisoskust kui reaalset rikete kõrvaldamise võimekust.
Konkurentsiameti teatel näitas Saaremaa detsembrikuiste elektrikatkestuste analüüs, et Elektrilevi peab suurendama nii planeerimisoskust kui reaalset rikete kõrvaldamise võimekust.
Siseminister Elmar Vaheri kriminaalasjast: puudub kahtlus, et oleks teisi fiktiivseid lähetusi
Sellist informatsiooni ei ole, et fiktiivseid lähetusi oleks rohkem olnud, sõnas siseminister Lauri Läänemets hommikuprogrammis.
Sellist informatsiooni ei ole, et fiktiivseid lähetusi oleks rohkem olnud, sõnas siseminister Lauri Läänemets hommikuprogrammis.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.