Artikkel
  • Kuula

    Riigireformi kevadekuulutus: küll ta tuleb

    Eeldusel, et koalitsioonist saab valitsuskoalitsioon ja Jüri Ratas võtab jüripäevaks sisse peaministri positsiooni, võib riigireformi osas pidada koalitsioonilepingut üsna kindlaks kevadekuulutajaks, kirjutab vandeadvokaat, riigireformi sihtasutuse nõukogu esimees Jüri Raidla.

    Jüri Raidla.Foto: Liis Treimann
    Kevadekuulutustega on asjalood teatavasti nii seatud, et kindla peale ei jää kevad tulemata, kuid on lahtine, millal ta kohale jõuab ja milline ta täpselt on. Samasugune on seis riigireformiga. Koalitsioonilepingu põhjal võib öelda, et riigireform tuleb. Ja seda vaatamata tõsiasjale, et riigireformi ei ole koalitsioonilepingus kahjuks defineeritud. Samas on riigireform koalitsioonilepingus olulisel kohal.
    On hea meel tõdeda, et Riigireformi SA initsiatiivil 21. veebruaril 2019 erakondade poolt allkirjastatud „Erakondade ühismemorandum riigireformiks“ on leidnud lepingus väga täpset kajastamist: riigireform seatakse 2019-2023 üheks poliitilistest prioriteetidest; valitsuse tegevuskavas pannakse paika riigireformi etappide sisu ja tähtajad ning võetakse vastu asjakohased riigikogu otsused; nimetatakse riigireformi elluviimiseks vastutav valitsuse liige ja kindlustatakse vajalik töökorraldus.
    Reform kajastub komponentidena
    Millal riigireform kohale jõuab ja milliseks ta kujuneb, saab selgeks uue valitsuse tegevuskava ja ette valmistatava(te) riigikogu otsus(t)e eelnõu(de) pinnalt. Kuid mitte ainult. Märkimisväärne hulk riigireformi komponente on kajastamist leidnud ka koalitsioonilepingus endas, seda nii printsiipide kui ka üksikküsimuste tasemel.
    Parlamentaarse demokraatia tugevdamise ja riigikogu võimekuse tõstmise vajadust on aktsepteerinud pea kõik poliitilised jõud. Ka riigireformi SA koostatud kontseptsioonis oli riigikogu võimestamine üks riigireformi tuumikküsimus.
    Paraku on koalitsioonilepingu liigne üldisus põhjendamatu. Erakondade valimisprogrammide ühisosa riigikogu võimestamisel oli muljetavaldavalt suur, seega võinuks koalitsioonileping olla selles küsimuses kõvasti detailsem. Koalitsioonilepingus kirja pandud kokkulepe – vaadata üle riigikogu valimise seadus, muuhulgas eesmärgiga ühtlustada mandaatide arvu valimisringkondades, – on vajalik ja sobilik. Kas see tähendab ka üleminekut riigikogu valimistel nn avatud nimekirjade põhimõttele, jääb lepingu tekstis esialgu veel lahtiseks. Meenutagem, et selles suhtes on erakondade ühisosa olnud samuti märkimisväärne.
    Printsiipide tasandil kokkulepetest väärib esile toomist andmete kogumisel ja sisestamisel ühekordsuse põhimõte ehk nn ühe ukse lahendus. Eelnimetatud põhimõtte rakendamisest koos haldusmenetluslike tähtaegade lühendamisega saab oodata ja eeldada ühiskonda koormava bürokraatia olulist vähenemist. Bürokraatia vähendamise teemal söandan viidata Hollandi kogemusele ja sotside valimisprogrammile, kus käidi välja idee vähendada Eestis järgmise nelja aasta jooksul halduskoormust 25 protsendi võrra. Olgu märgitud, et Hollandis saadi selle ülesande täitmise ja ka mõõtmisega mitmel järjestikusel perioodil hakkama ning saavutati efektiks ei vähem ega rohkem kui 8,7 miljardit eurot!
    Otsedemokraatia kütab kirgi
    Riigireformiga seonduvalt on enim kirgi kütnud teemaks olnud otsedemokraatia. Lepingu pooled on kokku leppinud, et kui rahvahääletusele pandud seaduseelnõu ei saa poolthäälte enamust, siis ei too see kaasa riigikogu erakorralisi valimisi. Tegemist on igati tervitatava lähenemisega, mis ühtlasi tähendab meie ettepaneku aktsepteerimist ja põhiseaduse § 105 lg 4 tühistamist või muutmist.
    Keerulisem on lugu rahvaalgatusega riigi tasandil. Kui seni on meil riigi tasandil rahvaalgatuse instituut puudunud, siis nüüd on koalitsioonilepingus välja pakutud suisa kaks rahvaalgatuse käsitlust. Neist esimene tundub kajastavat Keskerakonna arusaamist rahvaalgatusest ja teine reflekteerib EKRE lähenemist. See, mis tundub puudu olevat, on ühine keel ehk kokkulepe mõistete sisustamisel.
    Selguse huvides olgu märgitud, et Riigireformi SA ei teinud muu hulgas geopoliitilistel kaalutlustel ettepanekut rahvaalgatuse sisseviimiseks riigi tasandil. Küll aga tegime ettepaneku rahvaalgatuse sätestamiseks kohaliku omavalitsuse tasandil. Kui riigikogu soovib rahvaalgatust sisse seada, siis oleks selle mõiste sisustamisel asjakohane pidada silmas ka Eesti Vabariigi 1920. aasta põhiseaduse asjakohaseid sätteid.
    Üksi reformi teha ei saa
    Riigikogu valimiste eelne periood oli seekord eriti tiine poliitilistest taplustest, kus programmide võistluse ja võitluse kõrval või isegi asemel oli kahetsusväärselt palju poliitikute vastastikuseid isiklikke solvanguid. Riigihoole eest hoolt kandva kodanikuna oli mul seda kõike kurb vaadata ja kuulata. Oli poliitiliste sildade põletamise aeg, just kui homset poleks enam olemas olnudki.
    Nüüd on valimised möödas. On andestamise ja Eesti arengu esikohale asetamise aeg. Mis tahes koalitsioon üksinda, ilma opositsiooni toeta, ei saa sisulist riigireformi teha. Asjata ei kirjutanud Riigireformi SA oma kontseptsioonis: „Pidev riigihool peaks saama erakondade üleseks poliitiliseks kokkuleppeks.“
    Ettevalmistamist vajav riigikogu otsus kannab endas mitte ainult eesmärki defineerida ja sisustada riigireform, vaid ka püüdlust liikuda erakondadevahelise kokkuleppe suunas riigireformi põhiküsimustes, mis tagaksid pikas perspektiivis Eesti riikluse kestlikkuse. Sestap ootan riigireformi küsimuses veel teistki kevadekuulutust, kui 15. aprillil 2019 astub riigikogu kõnepulti reformierakonna esimees Kaja Kallas.
    Vundament erakondade kokkuleppeks on olemas – ühismemorandumi riigireformiks kirjutasid 21. veebruaril 2019 alla kõik viis riigikogus esindatud erakonda. Sestap peaks riigireformi põhiküsimuste edukas otsustamine olema riigikogus võimalik.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.