• OMX Baltic−0,21%311,45
  • OMX Riga0,55%901,45
  • OMX Tallinn−0,06%2 109,32
  • OMX Vilnius0,16%1 445,23
  • S&P 500−1,24%7 408,5
  • DOW 30−1,07%49 526,17
  • Nasdaq −1,54%26 225,15
  • FTSE 100−1,71%10 195,37
  • Nikkei 225−1,99%61 409,29
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%84,6
  • OMX Baltic−0,21%311,45
  • OMX Riga0,55%901,45
  • OMX Tallinn−0,06%2 109,32
  • OMX Vilnius0,16%1 445,23
  • S&P 500−1,24%7 408,5
  • DOW 30−1,07%49 526,17
  • Nasdaq −1,54%26 225,15
  • FTSE 100−1,71%10 195,37
  • Nikkei 225−1,99%61 409,29
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%84,6
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Pettunud lapsevanem: riik kohtleb lapsi kalendri järgi

Riik küll propageerib sündivuse tõstmist, kuid ninanipsuga. "Valel" ajal sündiv laps toob vanemahüvitise miinimumpalga tasemel, kirjutab peagi kahe lapse emaks saav Merlin Kukk.
Pettunud lapsevanem: riik kohtleb lapsi kalendri järgi
  • Foto: Erik Prozes
Meie peres on selline olukord, et riigipoolset vanemahüvitist teise lapse eest hakkan saama miinimumpalga tasemel (loe: 500 eurot). Olenemata sellest, et teise lapse sündimise ajaks olen saanud palka ligi aasta jooksul üle Eesti keskmise töötasu, seda samuti enne esimese lapse sündi. Palgafondist on alati tasutud kõik riigimaksud.

Seotud lood

Arvamused
  • 30.09.19, 15:00
Piret Reiljan: riik karistab edukamaid lapsevanemaid
Need, kel on lasteaiaealised või juba suuremad lapsed, teavad, et lapsehooldus“puhkuselt“ tööle naasmine on keeruline mitmel põhjusel. Jätame praegu kõrvale kõik muud mudilase ning töö ühildamise väljakutsed ning keskendume rahale. Avastasin nimelt koos teiste äsja tööle naasnud vanematega halva üllatusena, et retoorikas iibe pärast südant valutav riik tõmbab lapsevanemal naha üle kõrvade kõige halvemal võimalikul ajal, kirjutab Äripäeva ajakirjanik Piret Reiljan.
  • ST
Sisuturundus
  • 11.05.26, 14:40
Miks kulutab ehitussektor enne tööde algust kümneid tuhandeid täiesti tühja?
Ehkki ehitussektorit kirjeldatakse sageli kui majanduse vereringet, mille kaudu liiguvad nii investeeringud, tööjõud kui ka areng, siis välismõju survestab kõike üha enam. Viimased aastad on toonud küll teatud stabiilsuse, ent maailmas valitsevad pinged ja ja logistikariskid – näiteks pidevalt muutuv olukord Hormuusi väinas – mõjutavad ka Eesti ehitusturgu. Kuidas ja kui palju aga päriselt?

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele