Kuidagi äraspidiseks on kujunenud meil reformide arutelud. Protsess toimib nagu retseptita ja otsast sidumata vorsti toppimine: pane mida tahad, palju tahad, vorsti ikka ei saa, kirjutab majandusanalüütik Peeter Tammistu.

- Peeter Tammistu.
- Foto: Arno Mikkor
Niimoodi läks riigireformi tegemine lörri, samuti kipub minema ka pensionireformiga. Kui kuulete poliitinimesi usinasti riigireformi tegemas, siis küsige neilt, millise riigi reformi teete? Mainitud reformid on omavahel otseses seoses: kui riiki ei reformita nii, et maksvusele pääseksid loovuse ja tootluse raju kasv, siis pole mõistliku pensioni saavutamiseks mingitki võimalust neil, kes ise selle eest ei hoolitse.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Pensionireform ei tohi toetada fondi kogutud miljardite lihtlabast laiakslöömist, vaid andma võimaluse neile, kes seda soovivad, vabaduse ise investeerida, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kui seni on olnud inimese II pensionisambas raha olnud puutumatu, siis pärast valitsuse muudatustekava sööstab pensionifondi raha ka võlaküttide radarile,
kirjutab Postimees.Oleme kõik märganud, et elektriturg muutub üha enam ettearvamatuks. Hinnatipud, võrgutasude tõus ja elektrikatkestused on saanud igapäevase äririski ja mitte ainult erakordsete ilmastikunähtuste osaks. Eesti ettevõtted, kes otsustavad täna investeerida energiasalvestusse, ei räägi enam pelgalt kulude kokkuhoiust, vaid äristrateegiast, paindlikkusest ja uuest sissetulekuallikast.