Madalakvaliteedilisele põlevkivi aherainele tuleb leida parim võimalik kasutusviis, ennekõike lõpetades avalikkusele puru silmaajamine, kirjutavad Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektor Enno Rebane ja Eesti Taristuehituse Liidu tegevdirektor Tarmo Trei.

- Ida-Viru põlevkivi aherainemäed ehk rahvakeeli tuhamäed.
- Foto: Julia-Maria Linna
Rohkem kui kümme aastat on käinud kampaania, turundamaks Eesti rahvale ja otsustajatele põlevkivi kaevandamisel üle jäävat aherainet. Põlevkivi aherainet on kümnete miljonite tonnidena kuhjatud Ida-Virumaal aherainemägedesse. Pealiskaudsel vaatlusel paistab ju igati asjaliku mõttena – haakub keskkonnasäästlikkuse ja ringmajanduse ideedega? Ehitussektorit ei ole siiski suudetud veenda, küll aga on segadust külvatud laiemas avalikkuses.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ettevõtete jaoks tähendab iga seisma jäänud sõiduk kaotatud aega, katkiseid graafikuid ja lisakulu. Kui ettevõtte autopark koosneb mitmest sõidukist, võib isegi tavapärane hooldus või hooajaline rehvivahetus muutuda logistiliseks väljakutseks. Just siin tuleb mängu uus lähenemine – mobiilne autoteenus, mis liigub ettevõtte juurde kohale.