• OMX Baltic−0,54%317,22
  • OMX Riga−0,32%991,73
  • OMX Tallinn−0,48%2 241,4
  • OMX Vilnius−0,49%1 490,64
  • S&P 5000,31%7 376,86
  • DOW 30−0,46%51 285,73
  • Nasdaq 1,09%24 579,42
  • FTSE 100−1,01%10 673,94
  • Nikkei 2252,33%58 775,5
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%92,13
  • OMX Baltic−0,54%317,22
  • OMX Riga−0,32%991,73
  • OMX Tallinn−0,48%2 241,4
  • OMX Vilnius−0,49%1 490,64
  • S&P 5000,31%7 376,86
  • DOW 30−0,46%51 285,73
  • Nasdaq 1,09%24 579,42
  • FTSE 100−1,01%10 673,94
  • Nikkei 2252,33%58 775,5
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%92,13
Eesti kunsti hinnatõus on pannud välismaal elavaid teoste omanikke üha sagedamini galeriidega ühendust võtma ning see võimaldab tuua kodumaale tagasi varem Eestist lahkunud töid, ütles Allee Galerie juht Katre Palm.
Eesti kunst jõuab üha rohkem tagasi kodumaale

Seotud lood

Uudised
  • 04.11.26, 18:00
Varane Wiiralt ja Kaug-Ida vaated: Vernissage’i sügisoksjonil on kõrgeim alghind 45 000 eurot
Kunstigaleriide sügisoksjonid kerivad ennast taas käima. Eesti Kunsti Oksjoni sügisoksjon lõppes äsja, saabuva nädalavahetusega võtab üle Vernissage. Silma jääb sealt aga näiteks Malle Leis, kelle ühe teose alghind on 3500 eurot, teisel aga 29 000 eurot. Kuidas nii?
Uudised
  • 21.10.26, 16:44
Wiiraltist Vabbeni. Metallitööstur paiskas tuhande teosega erakogust oksjonile 24 tööd
Eesti kunstioksjonite turul oleks võinud jääda tähelepanuta üks eriline pärl – tegijate esmakordne oksjon.
Suur lugu
  • 20.10.26, 18:00
Kunstiturg sihib noort ostjat, kes pelgab galerii ust avada. “Alustada saab 1000eurosest maalist”
Riputad maali seinale, valad veiniklaasi täis ning ootad, millal miljonär uksest sisse astub ja maali ära ostab. Oleks see vaid nii lihtne. Kunstigalerii pidamine on rohkem nagu kõrge riskiga elamusäri.
  • ST
Sisuturundus
  • 28.10.26, 14:54
Parkimise automatiseerimisel võidab see, kes teeb kliendi elu võimalikult lihtsaks
Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele