Elekter teeb Põhjamaadega konkureerimise raskemaks
Eesti ettevõtted peavad toime tulema rekordiliste energiahindadega ja see teeb neil raskemaks konkureerimise Põhjamaadega, kus elekter on odavam olnud, ütleb Eesti Panga ökonomist Sulev Pert kommentaaris hinnastatistikale.
Statistikaameti andmetel ulatus hinnatõus 22,8 protsendini. Kodudesse jõudnud elekter oli 143%, soojusenergia 63%, gaas 235% ja tahkekütus 80% kallim, loetles statistikaameti juhtivanalüütik Viktoria Trasanov.
Tarbijahinnaindeks tõusis juulis eelmise aastaga võrreldes 22,8 protsendini, kaubad kallinesid 17,7 protsenti ja teenused 33,1 protsenti, teatas statistikaamet.
Ehkki on toidukaupade inflatsioon olnud üks kiiremaid ja toiduainete hinnad on kasvanud kauplustes ligi viiendiku, kasvavad toiduainetööstuse kulud kiiremini kui tulud, kirjutab Swedbanki toiduainetööstuse sektori juht Oliver Olt.
Teise kvartali majanduskasvu kiirhinnangu on avaldanud käputäis euroala riike, kuid Eesti kiirhinnangut ei avalda ning statistika avaldatakse alles augusti lõpus. Siiski võib üht-teist praegu ilmunud statistika põhjal juba öelda.
Eesti energiasüsteem seisab teelahkmel, kus ühelt poolt on surve vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ning teisalt tagada varustuskindlus ja konkurentsivõime rahvusvahelisel turul. Taastuvenergia areng on vältimatu samm, kuid seda saadab küsimus: kas meie sõltuvus välismaistest tehnoloogiatest ei suurene veelgi? Paneelid, inverterid ja akud vajavad materjale ning tootmisvõimsusi, mida Euroopas napib. Samas pakub taastuvenergia mitmeid strateegilisi eeliseid.