Majandusteadlane hoiatab: otsustajate tasakaalutus võib ärikeskkonnale kõva kolaka anda

Isegi kui uuel aasta majanduse jahtumine jääb lühiajaliseks, seisab edaspidi meil ees valus küsimus – milliste argumentidega tuua Eestisse välisinvesteeringuid, küsib Äripäev juhtkirjas.

Eesti majanduskeskkond vajab iga natukese aja tagant uuenduslikku impulssi, et välisinvestoritele ahvatlev olla - üks võimalus on tööjõumaksude langetamine, kirjutab endine välisminister Eva-Maria Liimets (Keskerakond).

Maksude tõstmine või nende peenhäälestamine ühiskonda rikkamaks ei tee. Rikkus saabub vaid läbi majanduse hea käekäigu ja selle eelduseks tuleb riigil olla paindlik ja kiire ning adekvaatselt ka kriisidele reageerida. Riik saab mingil määral mõjutada ettevõtluskeskkonda, et ettevõtted saaks kriisist edukamalt või lihtsamini väljuda, kirjutab Juunika Koolituse juhtivpartner Raul Ennus arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

Parempoolne mantra, et suur äri tuleb ainult siis, kui maksud on hästi madalad ja riik olematult õhuke, on oma aja ära elanud, kirjutab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimees, ettevõtja ja investor Lauri Paeveer vastuses Äripäeva uusaastaküsimusele.

Autode tellimine Euroopast on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud. Põhjuseid on mitmeid: ostukäitumine on liikunud alates Covid-19 pandeemiast veebi, autot ei pea kohapeal otsimas käima, suurem mudelite ja varustusevalik ning nõudlus-pakkumus suhtest tulenevalt parem hinnatase. Ka Eesti maksukeskkond (CO₂-põhine automaks) suunab ostuotsuseid teadlikumaks – pelgalt ostuhinnast enam ei piisa, vaid vaadata tuleb kogukulu (TCO).