Artikkel
  • Kuula

    Martin Palmiste: RFIDiga teeme revolutsiooni kaubanduses ja jäätmemajanduses

    Martin Palmiste.Foto: Erakogu

    RFID kiibi lisamine toodetele aitab automatiseerida kaubandust ja tõhustab jäätmete sorteerimist ning nii väheneks toiduraiskamine ja prügile tekkiks toimiv turg, kirjutab Martin Palmiste arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

    Ressurssidega hooletu ümber käimine pole enam ammu ainult keskkonnaprobleem, vaid mõjutab oluliselt ka majandust, sest loobume võimalusest tegutseda tõhusamalt. Ülejäägid kaubalettidel võivad tähendada toiduainete asjatut raiskamist, puudujäägid aga väiksemat kasumit. Materjalide taaskasutamisega oleks tihti võimalik hoida kokku tootmiskulusid. Ka Eesti riigile tähendab vähene ringlussevõtt peatselt kuni mitme miljoni eurost ELi trahvi, sest meil jõuab ringlusse vähem kui 55 protsenti olmejäätmetest. Samal ajal on jäätmekäitlejatel keeruline võtta rohkem materjale ringlusse, sest majapidamistes sorteeritakse kehvasti.
    Tõhusam kaubandus
    RFID-tehnoloogia (raadiosagedustuvastus) on see, mis ühendab kõik osapooled ning tõotab revolutsioonilisi võimalusi kaubanduse ja jäätmemajanduse valdkonnas. Erinevalt triipkoodist võimaldab RFID kiip tuvastada tooted korraga, ilma et peaks igat toodet eraldi “läbi piiksutama”. Lisaks on tänu RFIDle võimalik salvestada igale kiibile unikaalset informatsiooni, näiteks selle kohta, mis on toote säilivusaeg, päritolu ja materjal.
    Hiljuti tegi USA suurim jaekett Walmart teatud tootegruppidele kohustuslikuks RFID kiipide lisamise pakenditele, et pidada arvet suurte kaubahulkade üle reaalajas. Inventuuri tegemiseks piisab nüüd vaid paarist liigutusest skänneriga õhus, et saada ülevaade sadadest toodetest riiulitel. Tänu sellele on võimalik kiiresti reageerida, kui kaupa on mõnes laos puudu või teises laos üle, ning tööprotsessid muutuvad tõhusamaks ja kasumlikumaks. Laiendades sellist süsteemi toiduainetele on võimalik ühe hetkega saavutada täpne ülevaade, millised tooted on lähenemas realiseerimistähtajale, et vähendada toidu raisku minemist.
    Samm sellest edasi on automatiseeritud toidupoed. Kui kõik tooted on märgistatud RFID kiibiga, saab klient võtta oma soovitud tooted riiulitelt ja siis lahkudes skaneerida oma ostukorvi korraga, ilma kõiki asju kassale uuesti asetamata. See teeb ostlemise kiiremaks ning vähendab poodide ruumivajadust kassadele. Näiteid sarnastest lähenemistest jagub ülemaailmselt, tõenäoliselt kõige kuulsam on Amazon Just Walk Out. Ka Jaapani riik on tööjõupuuduse tõttu võtnud eesmärgiks asendada toodete triipkoodid RFID kiipidega 2025. aastaks, et automatiseerida kaupade liikumist ning saavutada parem ülevaade tarneahelast.
    Motiveeritud jäätmekäitlus
    On selge, et kaubandus saab selle tehnoloogiaga täiesti teise ilme, kuid RFIDga avaneb ka täiesti teine maailm jäätmemajanduses. Taarasüsteem Eestis on olnud edukas, kuivõrd suudetakse 90% kõikidest plastpudelitest ringlusse saada. Samas jõuavad kõikidest plastpakenditest kokku ringlusse vaid 41% ( Riigi jäätmekava 2023-2028 ). Inimesed on altimad sorteerima, kui nad selle eest pandiraha tagasi saavad ning RFIDga suudame viimaks pandisüsteemi laiendada kõikidele pakenditele.
    Enam ei ole oluline, et pakend oleks tagastamiseks mõne standardse kujuga (nagu pudel), sest nüüd on tarbijal võimalik kasvõi kõik pakendijäätmed korraga ära visata – nagu tavalisse prügikasti. Nutika RFID prügikasti puhul on võimalik tuvastada kõik jäätmed, mis ära visati ning selle põhjal pandiraha tarbijale tagastada. Kes mullu Paide Arvamusfestivalil käis, nägi sarnast masinat ( Cuploop ) juba toimimas, kuhu külastaja sai tagastada kõik festivalil kasutatud pandinõud korraga. Pandiraha tagasi saamiseks tuli seejärel viibata vaid pangakaarti. Mis oleks, kui praeguste avalike pakendikonteinerite asemel oleksid taolised nutikad konteinerid?
    Esiteks saaksime tagatisrahaga motiveerida rohkem inimesi sorteerima ja seeläbi soosida pakendite liigiti kogumist. Tarbijale pakuks kiibiga pakend lisaväärtust ka sellega, et kiibile salvestatud informatsiooni saaks telefoniga skaneerida, et näiteks teada saada, kuhu pakend ära visata või kuidas toodet kõige paremini säilitada.
    Teisalt tõhustab see aga palju teisigi protsesse. Ikka ja jälle on probleemiks, kuidas avalikke konteineritesse jõuab valet sorti jäätmeid, mis muudab kogu konteineritäie kasutuskõlbmatuks ning jäätmed ei jõuagi ringlusse. Nutika konteineriga saaks aga seda probleemi leevendada, kui ta tagastab pandiraha ainult siis, kui valet tüüpi prügi jäätmete hulgas ei tuvastata. Lisades konteinerile veel kaalufunktsiooni, saaks tuvastada, kas pakenditega on kaasas palju muud liiki kiibistamata prügi, sh toidujäätmeid.
    Samuti saab nutikas konteiner prügikäitlejaid teavitada, kui konteiner hakkab täituma, mis võimaldab optimeerida jäätmeveo korraldust vajaduspõhiseks. Jäätmekäitlejad saavad automatiseerida ja tõhustada jäätmete sorteerimist ja töötlemist lõppjärgus. Seda kõike tänu pakenditele, mis kannavad kiipidega kaasas informatsiooni selle kohta, mis nad on, kust nad tulid ja kuidas neid käidelda.
    RFID tehnoloogia on olnud olemas juba kaua aega, kuid just nüüd rakendatakse seda üha rohkem, sest see on muutunud odavamaks ja kättesaadavamaks. RFID on see vahelüli, millega anname Eesti majandusele uue hingamise ja loome prügile toimiva turu. Kõik võidavad ja ressursid jõuavad sinna, kuhu nad peaksid – ringlusse.
    ---
    Autor on eelmise hooaja Eduka Eesti konkursi võitja.

    Pane eduidee kirja ja võida 10 000+ eurot!

    Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Eesti Gaasi, If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.

    Konkursil saab osaleda kuni kahe võistlustööga, artikli maht on kuni 5000 tähemärki (koos tühikutega). Kesksed hindamise kriteeriumid on ideede algupärasus, teostatavus ning särav esitus. Grand prix toob võitjale 10 000 eurot, teine koht 3000 ja kolmas 2000 eurot.

    Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. Konkurss lõpeb 31. märtsil 2024.

    Võistlustööd ilmuvadÄripäeva arvamusosas avatud erirubriigis ja Eduka Eesti Facebooki lehel. Võistlustöö ja autori pildi saab esitada siin. Tehniliste probleemide ja lisaküsimuste korral kirjutage meile [email protected].

  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Argo Alaniit: saagu „Welcome to Estoniast“ riiki tutvustav hotell
Käin välja idee ehitada kahe-kolme maailma suurima lennujaama lähedusse Eestit iseloomustav ja tutvustav butiikhotell kuni 200 numbritoaga, kirjutab Argo Alaniit arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Käin välja idee ehitada kahe-kolme maailma suurima lennujaama lähedusse Eestit iseloomustav ja tutvustav butiikhotell kuni 200 numbritoaga, kirjutab Argo Alaniit arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Tururiskid tõusevad: Lähis-Ida kriis eskaleerub, inflatsioon ja majandustulemused survestavad Wall Streeti
Kõik üksteist S&P 500’sse kuuluvat sektorit lõpetasid reede kahjumis. Aktsiaturud takerdusid peale raportit potentsiaalsest Iraani rünnakust Iisraeli vastu.
Kõik üksteist S&P 500’sse kuuluvat sektorit lõpetasid reede kahjumis. Aktsiaturud takerdusid peale raportit potentsiaalsest Iraani rünnakust Iisraeli vastu.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Üks Eesti parimaid juhte otsib töötajate palkamisel vau-tunnet
Inimeste palkamisel organisatsiooni mängib rolli tunne, kui pärast vestlust on vau-tunne, siis on hästi, ütles OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Inimeste palkamisel organisatsiooni mängib rolli tunne, kui pärast vestlust on vau-tunne, siis on hästi, ütles OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Riisalo tahab töötutoetust kärpida Maksutõus soolas
Majandusminister Tiit Riisalo plaanide järgi saaks riigieelarvest kokku hoida 60 miljonit eurot, kui töötutoetuste maksmine uue reformiga katta töötukassa kogutavate kindlustusmaksetega.
Majandusminister Tiit Riisalo plaanide järgi saaks riigieelarvest kokku hoida 60 miljonit eurot, kui töötutoetuste maksmine uue reformiga katta töötukassa kogutavate kindlustusmaksetega.
Armin Karu avas taas rahakotirauad: maksuamet sai kätte viimased miljonid
Suures maksuskeemis peamist rolli mänginud ärimees Armin Karu maksis riigile ära viimase osa summast, millest riik oleks varem napilt ilma jäänud.
Suures maksuskeemis peamist rolli mänginud ärimees Armin Karu maksis riigile ära viimase osa summast, millest riik oleks varem napilt ilma jäänud.