Teadmatus, kuidas lahendab või asendab valitsus ettevõtetele 2protsendilise tulumaksu kehtestamise plaani, jätkub. Esitan siinkohal veel ühe idee, millega selle või mõned muudki maksutõusud saaks asendada – see on buumimaks, kirjutab finantsnõustaja Mihkel Tammaru teemaveebis Finantsuudised.ee.

- Buumimaks lihviks buume väiksemaks ja korjaks raha sealt, kus seda parasjagu palju liigub.
- Foto: Andras Kralla
Kogu ettevõtluse (kasumi või palgakulu) ja tarbijate (käibemaks) maksustamise asemel võiks kaaluda lahendust, et maksustatakse ettevõtete kasumid, kus väljund- või sisendhinnad on aasta arvestuses üle 25% tõusnud või langenud, tuues kaasa tavapärasest kõrgema kasumlikkuse. Näiteks kinnisvara-, laenu-, väärtpaberi-, toormaterjali, puidu-, elektri jne hindade suure muutuse tõttu.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Avaliku vägikaigast valitsuse ja ettevõtjate vahel enam ettevõtete maksustamise küsimuses ei veeta ning paistab, et nädal enne otsustamist on viidud raskemad arutelud kinniste uste taha. EY maksundusekspert Ranno Tingas pelgab, et häid lahendusi siiski pole.
Kärbitakse ka erakondade riigieelarvelist toetust
Tööstus- ja kaubanduskoja mõtet asendada kasumimaks ettevõtte bilansimahu alusel arvutatava lõivuga tuleks analüüsida, ütles Eesti 200 juht Kristina Kallas.
Mõjuanalüüsi näinud Eesti 200 teatas, et ei toeta tööstuskojast rahandusminister Jürgen Ligi (REF) mõtetesse jõudnud palgafondimaksu.
Kuigi sotside juht ja siseminister Lauri Läänemets kinnitas, et ettevõtetele on otsustatud ainult 2% kasumimaks, mitte välja pakutud palgafondimaks, on rahandusminister Jürgen Ligi sõnul laual emb-kumb.
Eesti energiasüsteem seisab teelahkmel, kus ühelt poolt on surve vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ning teisalt tagada varustuskindlus ja konkurentsivõime rahvusvahelisel turul. Taastuvenergia areng on vältimatu samm, kuid seda saadab küsimus: kas meie sõltuvus välismaistest tehnoloogiatest ei suurene veelgi? Paneelid, inverterid ja akud vajavad materjale ning tootmisvõimsusi, mida Euroopas napib. Samas pakub taastuvenergia mitmeid strateegilisi eeliseid.